Kütusemüüjad on uudse kütusekulu näitamise idee suhtes kriitilised

Maksu- ja tolliameti kütusemüügi koondandmed näitavad, et detsembris tarbisid eestlased vähem mootorikütuseid – üleeelmise aastaga võrreldes langesid nii diislikütuse kui ka mootoribensiini müüginumbrid. Kogu aasta võrdluses oli diislikütuse müük õrnas plussis, kuid mootoribensiini tangiti üle 3% vähem, kui möödunud aastal, vahendab Eesti Õliühing.

Nädalavahetusel lepiti Euroopa Liidu tasandil kokku poliitikainstrumentides, mis peaksid tagama ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise. Üks kokkuleppe nurgakividest on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine transpordikütustele, mis võib märgatavalt mõjutada tanklates müüdava kütuse hinda Eesti tarbija jaoks, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.

Maksu- ja tolliameti kütuse jaemüügi numbrid andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.

Eesti on ainus arenenud riik maailmas, kus kogu transpordi maksustamine käib ainult läbi kütuseaktsiisi. See suund ei ole jätkusuutlik, sest kõrged kütusehinnad jäävad kestma veel aastateks ning see on juba hakanud valusalt käima nii tavainimeste kui ettevõtete rahakoti pihta, leiti saates „Ärikliendid roolis“.

Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.