Sellest nädalast alustas tööd riigi veesõidukeid majandav riigilaevastik. Asutuse käivitamise tuumikpersonali kuulub kuus liiget, sh peadirektor Andres Laasma.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul oli asutuse loomine kaua oodatud samm. „Laevade koondamine ühtse juhtimise alla aitab tagada, et riigi veesõidukid on võimalikult efektiivselt hallatud. Seni on iga asutus planeerinud ja hallanud oma veesõidukeid iseseisvalt – see tähendab, et laevad olid tihti alakasutatud või seisid sadamas jõude. Edaspidi saame laevu ristkasutada ja tuua seeläbi püsikulusid alla,” selgitas minister laevastiku loomise põhjuseid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas ametisse riigilaevastiku tuumikpersonali. Asutuse peadirektoriks saab merendusvaldkonna tippjuhi taustaga Andres Laasma.
Paar nädalat tagasi Transpordiameti peadirektorina tööle asunud Priit Sauk tunnistas intervjuus logistikauudistele, et probleeme, mis teda uues ametis "laual ootasid", on seinast-seina: alates teede-ehitajate võimalikust pankrotistumisest kuni sadamate võimaliku jäätumise ja lennuohutuse järelelevalve sertifikaadist ilma jäämise võimaluseni välja.
Valitsus andis heakskiidu majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti ettepanekule luua 2023. aasta 1. jaanuarist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse uus asutus nimega Riigilaevastik, mis hakkab haldama ja arendama riigile kuuluvaid veesõidukeid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loob koos seitsme riigile kuuluva laevastiku ja veesõidukipargi esindajatega kevadeks laevastike liitmise plaani. Eesmärk on parandada olukord, kus riigi ja erinevate asutuste laevad on alakasutatud või seisavad sadamates jõude.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.