Autor: Harro Puusild • 12. jaanuar 2021

Indrek Saul: tänavu võib oodata suurt majanduskasvu

Kui rääkida makromajanduse mõttes kasvuprognoosidest, siis sel aastal tuleb suur majanduskasv, mis tähendab, et ronime august välja ja veidi kõrgemalegi, usub kasvu-coach Indrek Saul, kes astub tänavu lavale ka Pärnu Tarneahelakonverentsil.

Kasvu-coach Indrek Saul esineb 18.-19. märtsil 2021 toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Autor: Urmas Kamdron

Alates kevadest ehk koroonakriisi algusest epideemia kulgu teravalt jälginud Indrek Saul märgib, et analüüsis Eesti praegust olukorda viimati 9. jaanuari andmete pealt. "Epideemia kulgemise trend murdus 23. detsembril ja kui terviseamet sellel nädalal nüüd kuskilt sahtlitäit sisestamata testiandmeid ei leia, siis järgnevatel nädalatel näeme epideemia taandumist," räägib Saul, kes esineb 18.-19. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil "Mõõdame!".

Veel ütleb Saul, et põhjalikumate uuringute järgi piisab karjaimmuunsuseks ka vähemast kui 70%-st vaktsineeritutest.

Lisaks toob Indrek Saul intervjuus välja neli sammu, millest ettevõtted mõõdikute süsteemi luues lähtuma peaksid, ja tüüpilised vead, mida ikka ja jälle tegema kiputakse.

Oled alates koroonakriisi algusest viiruse arenguid teravalt jälginud. Milliseid kasvuprognoose saab teha praegu, mil väga paljud riigid on alustanud vaktsineerimisega? Kas 2021. aastal seljatame viiruse?

Koroonakriis on kestnud kümme kuud ja see on olnud mulle kui strateegiakonsultandile erakordne võimalus testida reaalajas üht väga olulist strateegilise juhtimise oskust - väliskeskkonna trendidega arvestamist.

Mida on kriis trendide kohta õpetanud?

Esiteks, sellise epideemia võimalikkus ei olnud epidemioloogia valdkonna asjatundjatele üllatus. Küllap olete isegi lugenud näiteks Bill Gates`i sõnavõttudest, et ta on aastaid hoiatanud sellise epideemia võimalikkuse eest.

Teiseks, keegi ei osanud ennustada, millal see epideemia juhtub. Aasia riigid olid paremini ette valmistunud, kuna neil on olnud mitmeid analoogseid epideemiaid. Euroopat tabas epideemia täiesti ootamatult.

Kolmandaks, kui epideemia võimust võttis, olid strateegia mõttes olulised mitmed küsimused. Peamine, et millal epideemia taandub ja milline saab olema väliskeskkond peale epideemiat. Mõlema teemaga on mul olnud erakordselt hea võimalus taaskord reaalajas enda ja oma klientide ja muuhulgas ka kriisikomisjoni strateegilise juhtimise kompetentust ja otsuste kvaliteeti analüüsida.

Neljandaks, kui kevadine eriolukord välja kuulutati, koostasin ma ca kahe nädala jooksul mudeli, millega ennustasin epideemia kulgu. Juba märtsi viimasel nädalal täheldasin, et epideemia hoog raugeb. Aprilli esimesel nädalal ütles mu analüüs, et kriisi haripunkt on möödas. Paar nädalat hiljem tõdes sama ka kriisikomisjon. Mis oli õppetund? Tundes veidi statistikat ja Excelit, saab igaüks koostada mudeleid, mis võimaldavad väliskeskkonna muutusel silma peal hoida.

Viiendaks, kasvuprognoosid on omaette pikem teema, millest räägin pikemalt Pärnu Tarneahelakonverentsi töötoas. Lühidalt: aluseks on ettevõtte käibe või kasumi juhtimisarvestuslik mudel koos mõõdikutega. Arusaam, kuidas kriis seda konkreetselt mõjutab, ja arusaam, kuidas kriis iga üksiku mudeli mõõdiku näitu tulevikus mõjutab.

Kui rääkida makromajanduse mõttes kasvuprognoosidest, siis sel aastal tuleb suur majanduskasv. See tähendab, et ronime august välja ja veidi kõrgemalegi. Eesti Panga prognoosi järgi jõuame varasemale kasvurajale aastal 2022. Ettevõtte tasemel prognoosid sõltuvad kõige rohkem sellest, millal hakatakse uue kasvu nimel tegutsema.

Eelmise kriisi või masu õppetundidest teame, et üheksa ettevõtet kümnest alustab seda liiga hilja. Need, kes ka kriisiajal kasvu unarusse ei jätnud, kasvatasid kriisile järgneva seitsme aasta jooksul oma ettevõtte väärtust kolm korda, võrreldes nendega, kes ootasid. Kolm korda! Selle uuringu teostas Bain & Co ligi 4000 ettevõtet uurides. Link.

Analüüsisin Eesti epideemia seisu viimaste andmete pealt 9. jaanuaril. Vahepeal on olnud palju vabu nädalalõppe ja pühasid ning testide andmete hilinemine on suurem kui kunagi varem. Minu praegusel hinnangul on testiandmete hilinemine liikunud tagasi oma tavapärasesse mustrisse. Täpsemalt epideemia kulgemise trend murdus 23. detsembril. Kui terviseamet nüüd kuskilt sahtlitäit sisestamata testiandmeid järgmisel nädalal kuskilt ei leia, siis järgnevatel nädalatel näeme Eestis tervikuna epideemia taandumist.

Vaktsineerimine teeb olukorra kindlasti paremaks, tänaseks on kõik perearstikeskuste töötajaid vaktsineeritud ja seal taastub normaalne töö. Vaktsiini mõjust epideemiale on erinevaid arvamusi, laialt levinud arvamus karjaimmuunsuse kohta on ca 70% immuniseerituid, kuid olen lugenud põhjalikumat analüüsi, mille kohaselt epideemia taandub tervikuna, kui vaktsineerimise tase on 20%.

Puhangud siin-seal jätkuvad. Kas COVID-19 kaob nagu teised MERS ja SARS viirused, ei ole selge. Kuid halvemal juhul saab sellest samasugune igatalvine haigus nagu gripp.

Jah, aastal 2021 seljatame viiruse.

Pane tähele!

Indrek Saul esineb 18.-19. märtsil Pärnu Tarneahelakonverentsil ettekandega "Tulemuslikkuse mõõtmine ja tarneahela KPI-d". Esimese konverentsipäeva lõpus on soovijatel võimalik osaleda Indrek Sauli töötoas.

Lisaks on laval: Pipelife Eesti, Comodule, SEB Pank, Klick Eesti, Eesti E-kaubanduse Liit, Post11 jpt.

Vaata programmi ja pane end kirja SIIN.

Oma töös aitad sa ettevõtetel leida teed (kiirema) kasvuni ja siinkohal ei saa läbi mõõdikuteta. Kui minna korra juurte juurde, siis millest peaks lähtuma mõõdikute süsteemi looma hakates? Millised on esimesed sammud ja palju mõõdikuid ühel ettevõttel üldse olema peaks?

Esimene samm on juhtimisarvestuse sisseseadmine, kasumi käiturite tuvastamine ja kasumi tekke mudeli koostamine. Kõige lihtsam mudel on (klientide arv)x(keskmine ostude arv)x(keskmine toodete arv)x(keskmine toote hind) - (keskmine toote omahind), aga igal ettevõttel on oma spetsiifika, eri segmentides võivad olla erinevad mudelid.

Teine samm on aru saada, millised tegevused mõjutavad enim käibe ja kasumi käitureid õiges suunas. See eeldab head loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg mõtlemise oskust ning tegevuste omavaheliste ja tegevuste ning eesmärkide vaheliste seoste mõistmist. Oma töös kasutan eesmärkide, tegevuste, arenduste vaheliste seoste kirjeldamiseks eesmärgipuu meetodit ehk visuaalset kirjeldust, mis on millega seotud.

Kolmas samm on aru saada, millistel tegevustel ja arendustel on kasvule suurim mõju. Selle hindamiseks on mitu head moodust. Kas kogumõju osadeks jaotamine või kui on võimalik, siis iga mõjuahela tasuvuse hindamine.

Neljas samm on määrata suurima mõjuga tegevused ja arendused ning varustada need mõõdikutega.

Need neli sammu on tavaliselt kõige keerulisemad, tekitavad palju poleemikat. Õigeid mõõdikuid ei suudeta kokku leppida.

Mõõdikute arvu rusikareegel on see, et ühel vastutajal on 3-5 põhimõõdikut.

Millised on tüüpilised vead, mida ettevõtted kipuvad seoses mõõdikutega tegema?

Eelmises lõigus viitasin peamisele veale - mõõdikud ei mõõda seda, mis on oluline. Kasvustrateegiate kokkuleppimisel on tavaline, et pooled kasvu edutegevused mitte ainult ei oma mõõdikuid, vaid nende kohta pole isegi andmeid, mõõtmisest rääkimata.

Teine probleem on see, et mõõdikuid tehakse kogu aeg juurde, aga vanadest ei loobuta.

Kolmas probleem on see, et aruannetes on palju mõõdikuid, mis on omavahel seotud. Piisaks paarist mõõdikust. Kui nende näidud jäävad maha kokkulepitud arengurajast, siis alles tuleks hakata vaatama ülejäänuid.

Sellest kõigest ma räägin oma töötoas Pärnu Tarneahelakonverentsil ja näitan praktiliselt, kuidas seda teha. Kuidas kasvueesmärgid seonduvad kasumi mudeliga, mis on kasumimudel, kuidas tegevused kasumimudeli käitureid mõjutavad, kuidas tegevuste ja arenduste omavahelisi põhjus-tagajärg seoseid hoomata ja eesmärgipuu koostada. Lõpuks ka sellest, kuidas ebaoluline eesmärgipuust välja visata.

Kasvumudeli abil saab samuti prognoosida kriisist taastumist, ka seda näitan oma töötoas.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077