Harro Puusild • 7 jaanuar 2020

Tarneahela riskid on asendamatud inimesed ja ainutarnijad

Aprillis Pärnu Tarneahelakonverentsil esinev Kristjan Rotenberg peab tarneahela praeguse aja suurimateks riskideks majanduslikku ebastabiilsust, ainutarnijaid ning IT-süsteemide töökindlust ja turvalisust.

2.-3. aprillil Pärnu Tarneahelakonverentsil esineb Kristjan Rotenberg hoiatab, et juhul kui tööpingeid ei osata märgata ja ära juhtida, võib stress pideva taustafooni tekitada. See jällegi võib viia „salamisi“ ligihiilivate haigusteni,  Foto: Urmas Kamdron

Tarneahela ekspert ja kogenud tööstusjuht Kristjan Rotenberg näeb tarneahela ühe suure riskina ainutarnija riski. "Eesti ettevõtetel on tarneahelas sageli oma väiksusest või ka tootedisainist tingituna palju ainutarnijaid. Kui selline tarnija satub hätta, siis võib sellest tekkivat kahju olla väga raske ära juhtida," hoiatab Rotenberg.

Sarnane lugu on tema hinnangul ka ettevõtte võtmetöötajatega. "Kõige suuremad riskiallikad on ettevõttele need inimesed, keda on raske asendada. Oma ala asjatundja rivist väljalangemine on igale ettevõttele keeruline olukord. Väiksemas ettevõttes – näiteks start up´is – võib see tähendada ka ettevõtte lõppu,“ märgib Kristjan Rotenberg, kes kõneleb tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil sellest, kuidas juhina oma meeskonna vaimset vastupidavust ehitada.

Järgneb intervjuu Kristjan Rotenbergiga.

Millised on sinu hinnangul praegu suurimad tarneahela riskid?

Majanduslik ebastabiilsus. Majandustsükkel on oma suunda otsimas ja sellega seoses näeme ilmselt järjest rohkem ka heitlikke müügiprognoose ja –käibeid. Tarneahelajuhtimise vaates tähendab see raskusi võimsuste ja varude planeerimisel. Tarneahelas eespool suureneb n-ö piitsaefekt ehk lõppkliendi mahtude kõikumised muutuvad tarneahelas eespool väga suurteks kõikumistes.

Siis ainutarnijad (single source). Eesti ettevõtetel on tarneahelas sageli oma väiksusest või ka tootedisainist tingituna palju ainutarnijaid. Kui selline tarnija satub hätta – näiteks loodus- või inimtekkelise õnnetuse, majandusliku olukorra, tehnilise rikke või mis iganes muul põhjusel –, siis võib sellest tekkivat kahju olla väga raske ära juhtida. Siinkohal on oluline tarneahela ja tootearenduse inimeste koostöö, et juba toote väljatöötamise faasis püüda ainutarnija riske minimeerida.

IKT töökindlus ja turvalisus. Tarneahelajuhtimine on juba väga palju sõltuv IKT-tööriistadest. Valeandmed, tarkvaravead või mittetoimimised, süsteemide ühilduvuse probleemid, aga ka küberrünnakud võivad kas ettevõtte enda või tema tarnija toimimise võimekuse olulisel või täiel määral halvata. Selles vallas toimub pidev arendustöö, et neid riske vähendada. Samas meie IKT kasutus järjest kasvab, mis hoiab seda teemat jätkvalt aktuaalsena.

Need pole teemad, millega ehk iga päev rinda pistame, kuid eelpool mainitud riskide realiseerumisel on mõjud ettevõttele suured.

Kes peaks ettevõtte tarneahelariske kaardistama? Milline on tegevjuhi ja tarneahelajuhi roll?

Ettevõtted defineerivad tarneahelat ja selle piire enda jaoks väga erinevalt. Esmalt tuleb ettevõttel enda jaoks määratleda tarneahela skoop. Kas see on peamiselt sisseostu tegevustega seotud või sisaldab ka ladustamist ja logistikat nii tarnijate kui klientide suunal. Või sisaldab see lisaks ka tootmise, planeerimise, tellimuste vastuvõtmise, kvaliteedi jms protsesse.

Selle skoobi paikapanemisel saabki tegevjuht kõige rohkem abiks olla. Valitud raamide piires kaardistavad riske kõik osakonnajuhid, kelle protsesse need raamid katavad.

Tarneahelajuhil on siin eestvedaja roll. See võib tähendada riskianalüüsi läbiviimise korraldamist või väiksemate töögruppide võimustamist ja koordineerimist – sõltuvalt ettevõtte suurusest ja keerukusest.

Tarneahela üks oluline lüli on inimene ise ja võiks isegi öelda, et inimese tervis on üks osa tarneahelast. Kui suur risk on töötaja tervis? Millised võivad olla tagajärjed, kui juht ohtu ei märka?

Inimestega on sarnane lugu nagu tarnijatega ja ainutarnija riskiga. Kõige suuremad riskiallikad on ettevõttele need inimesed, keda on raske asendada. Sageli on nad kitsa ala spetsialistid ja erineva taseme juhid ise.

Teisalt on need ka inimesed, kelle töös võib teistega võrreldes rohkem stressiallikaid esineda. Juhul kui tööpingeid ei osata märgata ja ära juhtida, võib stress pideva taustafooni tekitada. See jällegi võib viia „salamisi“ ligihiilivate haigusteni, haigestumiskordade kasvuni ja halvemal juhul ka töövõimetuseni. Oma ala asjatundja ootamatu rivist väljalangemine on igale ettevõttele keeruline olukord. Väiksemas ettevõttes – näiteks start up´is – võib see tähendada ka ettevõtte lõppu.

Juhina on siin oluline märgata esmalt oma pingete fooni ning selle mõju füüsilisele ja vaimsele heaolutundele. Teisalt on tarvis hoida pilku ka oma meeskonna vaimse vastupidavuse võimel – jälgida üldist meelsust, ületunde, suhete kvaliteeti, haigestumisi, aga ka muutusi inimeste käitumises. Enamasti on õigel hetkel märgatud tööpinged ühel või teisel moel leevendatavad – kas siis oma- või eriala spetsialistide abiga.

Pane tähele!

Kristjan Rotenberg esineb 2.-3. aprillil 2020 toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil „Risk(id) kõikjal“ ettekandega „Kuidas juhina oma meeskonna vaimset vastupidavust ehitada?“.

Konverentsi täispika programmiga saab tutvuda SIIN ja registreerida SIIN.

Soodushind jaanuari lõpuni!

NB! Konverentsile on tulemas juba üle 100 inimese. Vaata siit, kes on end kirja pannud.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150