Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 4. november 2019

Robootiliste pakiautomaatide innovatsiooniliidri Cleveron ASi juht Arno Kütt tegelikult Eestis tutvustamist ei vaja. Cleveroni unikaalsed lahendused aitavad firmadel hoida kokku väärtuslikku kaubanduspinda ning lõppeval aastal on Cleveroni pakirobotid vallutanud pea kogu maailma.

Äsja tutvustas ettevõte uut toidurobotit ning lõi koos Mainoriga Cleveroni Akadeemia, mille eesmärk on pakkuda Viljandis rakenduskõrgharidust. Eesti Masinatööstuse Liit esitas ettevõtte juhi Arno Küti aasta töösturi konkursile, iseloomustades teda kui meest, kelle mõtteviis, visioon ja tegutsemistahe on nagu värske tuuleiil tänases majanduselus.

Järgneb intervjuu Arno Kütiga.

Miks on oluline hoida oma ettevõtet nii-öelda pildis? Miks selline tähelepanu on ettevõttele vajalik?

Ettevõtte jaoks on tähelepanu kindlasti kasulik, see on oluline värbamise jaoks. Kui ettevõtet tunnustatakse, siis on see omakorda tunnustus ka töötajatele ja loodan, et ka cleveroonikutel on selle üle hea meel. See näitab, et me teeme õiget asja.

Milline juht te olete ja mis teid juhtimise juures siis käivitab?

Juhina pean ma end nii-öelda mängivaks treeneriks. Löön ise kaasa ja osalen arendustöös. Seal käivitavad mind eelkõige väljakutsed. Eriti kui keegi ütleb, et seda pole võimalik teha, on hea tõestada vastupidist. Kuid üksinda ei tee kunagi midagi, suured väljakutsed saab vastu võtta ainult koos tiimiga. Väljakutse on siinkohal ka see, kuidas meeskonda veenda, et see asi on võimalik ära teha.

Pane tähele!

Aasta tööstur 2019 selgub 20. novembril toimuval Tööstuse äriplaani konverentsil.

Nominendid on Ruth Oltjer (Chemi-Pharm), Arno Kütt (Cleveron), Juhan Viise (Aru Grupp), Mihkel Tammo (Estanc) ja Urmo Sisask (HY Tech Comp/Hyrles).

Kokku esitati konkursile 14 kandidaati.

Konkurssi korraldavad Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB Eesti.

Aga mis motivatsiooni alla võtab? Kuidas aru saada, milline on õige hetk pidurdamiseks?

Ettevõtte juhtimine on nagu rallisõit, kogu aeg tuleb anda gaasi või pidurit, oluline on leida nende vahel õige tasakaal. Sirge peal tuleb anda gaasi ja kurvis pidurdada.

Kui riskialdis te olete?

Olen kaalutletult riskialdis. Risk peab olema läbimõeldud, rumalaid riske ma ei võta ja juhusele ei looda. Ei saa võtta umbes midagi ette ning siis loota, et äkki midagi juhtub. Näiteks meie viime oma uued tooted turule kohe, kui need enam-vähem valmis on. Me ei oota aastaid, et kõik läbi testida, vaid teeme seda jooksvalt ka pärast turule tulekut. Vastasel juhul jääksime konkurentidest maha, ei suudaks nii kiiresti toimeta ning kaotaksime eelise.

Kuidas maandate oma tööpingeid?

Käin igal õhtul saunas. Käin ka kopteriga lendamas ja kopteris töömõtetele ruumi ei ole.

Kuidas motiveerida töötajaid ja panna neid endaga kaasa mõtlema?

Löön ise igapäevases töös kaasa, ei juhi kabinetist käske jagades, vaid olen protsessides sees. Arvan, et oluline on vahetu kommunikatsioon, avatud arutelu, oma mõtete selgitamine ja sealt ka ühiste eesmärkide püstitamine. Tööandjana proovin pakkuda cleveroonikutele huvitavat tööd ja motiveerivat töökeskkonda – meil on kaks nädalat lisapuhkust, tasuta lõuna, tervisetoetus, sporditoetus.

Kuidas leida tänases majandussituatsioonis häid töötajaid?

Meie õnneks oleme tuntud, inimesed soovivad siia tööle tulla ja oleme endale sobilikud cleveroonikud leidnud. Kuid kahtlemata on Eestis IT- ning tehnoloogialade inimesi puudu, seetõttu rajasime ka meie koostöös Mainoriga Cleveroni Akadeemia õppekava, kus koolitame välja robootikatarkvara arendajaid. Cleveron hakkab akadeemia kaudu rahastama robootikatarkvara arenduse õppekava tudengite õppekulusid, majutust ja toitlustust ning maksab ka üliõpilastele stipendiumi. Täna on meie umbes 230 töötajast pooled seotud arendustööga, mis eeldab spetsiifilisi teadmisi.

Kui peaksite töötama muus valdkonnas, siis mis see olla võiks?

Olen loomult uudishimulik. Kui ma poleks ettevõtluses, teeksin ilmselt teadust, uuriks midagi, tegeleksin astronoomia või materjaliteadusega.

Milline hinnangu annate Eesti tööstusele tänases seisus?

Eesti tööstuse olukord võiks olla parem. Eesti ettevõtetel peaks olema rohkem päris enda loodud tooteid. Siin peaks olema rohkem tootearendust, patente, kasulikke mudeleid, disaini. Digitaliseerimist on juurde vaja.

Mis paneb muret tundma?

Just omatoodete loomise vähesus. Kui me ei panusta oma toodetele, jäämegi tegema allhanget. Kuid me ei ole enam odava tööjõuga riik ning seetõttu hakatakse tootmisi lõpuks Eestist ära viima. Allhanke osas peaksime efektiivsust tõstma läbi robotite kasutusele võtmise ja digitaliseerimise, et vähendada inimtööjõu osakaalu toodete omahinnas.

Kuidas saaks riik aidata tööstureid ning teiste valdkondade ettevõtteid?

Riik saab Eesti brändi välismaal laiemalt tutvustada. See aitab ettevõtetel välisturgudel partnereid leida. Rohkem tuleks rääkida intellektuaalse omandi olulisusest, võimalustest, mida patendid ettevõtetele annavad. Haridussüsteem võiks rohkem ettevõtlusega koos käia ja valmistada rohkem ette selliseid inimesi, keda ettevõtted päriselt vajavad.

Cleveron oli eelmise aasta tulemustelt Eesti masina- ja metallitööstuste edetabeli tipus. Mis on ettevõtte edasised investeerimis- ja arenemisplaanid?

Cleveroni põhitegevus on arendustegevus, investeerime sinna 7–10% käibest. Hetkel on meil automatiseeritud pakkide üleandmise lahendused, edasi uurime, kuidas pakid panna ilma inimeseta liikuma punktist A punkti B. Kui seni on meie põhituruks olnud USA, siis edasiseks fookuseks on regioonide põhise müügivõrgustiku ülesehitamine, millega jõuab kiiremini teistele suurtele turgudele.