Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paldiski areng takerdub kehva kaubarongiühenduse taha
Harjumaa omavalitsuste liit leiab, et Paldiski arengupotentsiaal jääb kasutamata, sest praegune raudteetaristu ei võimalda kaubarongiliiklust sadamalinnaga parandada. Lahendusena näevad nad konkreetsete ettevalmistustööde tegemist ringraudtee rajamiseks tulevikus, kirjutas ERR.
Kaubarongid peavad Paldiskist Ida-suunda liikudes sõitma läbi Tallinna kesklinna.
Foto: Eiko Kink
Majandusminister Taavi Aas on seisukohal, et praegusi kaubamahte arvestades ei ole mõistlik sada miljonit eurot maksma mineva ringraudtee väljaehitamisega arvestada, samas on ta andnud Rail Balticu rajajatele korralduse arvestada projekteerimisel siiski ka ringraudtee tulevase võimaliku trassikoridoriga, mis võimaldaks kaubaveod Tallinnast välja suunata.
Harjumaa omavalitsuste liidu liikmed leiavad siiski, et ringraudtee tuleks tulevikus kindlasti valmis ehitada, sest praegused kaubaveod eeskätt sadamalinna Paldiskisse ei saagi praeguse raudteetaristu tõttu kasvada.
Paldiski ettevõtjate sõnul on seetõttu jäänud juba kaks suurt investeeringut tööstuslinna tulemata, et investorid ei ole raudtee läbilaskevõimet piisavaks ega Tallinna kaudu ka piisavaks hinnanud. Samuti pole välistatud, et kaubavedude ohuhinnangu tulemusel keelustatakse edaspidi need Tallinna kaudu sootuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti aitaks ringraudtee tihendada ja laiendada reisirongiliiklust, mis soodustaks töörännet Ülemiste-Lagedi-Assaku-Luige-Saku-Saue-Keila-Paldiski/Turba, perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla suunal, juhul kui tagataks kiire ja sage ühendus nende punktide vahel. Raudtee looks ka hea ühenduse Lasnamäe ning Saue, Keila ja Paldiski piirkondade vahel, kus on palju töökäsi vajavaid logistika- ja tööstusettevõtteid. Rail Baltic seda probleemi ei lahendaks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.