Äripäev • 22 juuli 2019

Liiklusvihata isesõitev auto ja robotametnik – kust jookseb eetiline piir?

Tehisintellekti kasutuselevõtuga võivad tekkida ootamatud probleemid. Margit Sutrop tõi näite meditsiinist, kus on katsetatud haiguste diagnoosimise tehisintellekti kätte andmist, kuid peagi tekkisid probleemid, et tehisintellekt ei suuda negatiivseid diagnoose patsiendile piisavalt suure empaatiavõimega teatada.  Foto: Pedro Fiuza, Zumapress/Scanpix

Maailmas, kus inimeste tegevust lihtsustavad ning funktsioone võtavad üha enam üle robotid, on konfliktide vältimiseks võtmetähtsusega viimaste ehitamine lähtuvalt kindlatest, inimkonnale vastuvõetavatest eetilistest normidest, leiti Äripäeva raadiosaates "Eetris on Arvamusfestival".

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori Margit Sutropi sõnul on tehisintellekt süsteem, mis ilmutab intellektuaalset käitumist, analüüsides ümbritsevat keskkonda ja tehes ise teatud otsuseid, et saavutada seeläbi mingit kindlat eesmärki.

"Praegu mõeldakse juba tehisintellekti arvutisse üleslaadimisele ja kellegi teise pähe istutamisele," kirjeldas Sutrop selle taustal praeguseid arenguid. "Seetõttu on meil vaja eetikuid, kes istuksid tehnoloogidega laua taga ja töötaksid kohe alguses välja printsiibid ja väärtused, millega me tehisintellekti loomisel arvestame ja mida kaitseme," viitas ta sellele, et masinaid luues tuleb mõelda, kas need on inimkeskse lähenemise mõistes sobivad.

Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor

Näiteks isesõitev auto ei tunneta liiklusviha sellepärast, et keegi on temast mööda kihutanud.

Samuti peab loodav tehnoloogia olema ja käituma kooskõlas kehtiva õigusega. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand tõi välja, et õigus sõltub aga eelpool mainitud eetikast ning õigusnormide tõlgendamine on mõjutatud ühiskonnas valitsevatest printsiipidest.

"Kui me räägime õiguslikust regulatsioonist ja sellest, kuidas tehnoloogid toodet disainivad, tekib alati küsimus, kas see mahub õiguslikku raamistikku ära ehk kas õigust on võimalik tõlgendada nii, et need lahendused üldse võimalikuks saaksid," kirjeldas ta tehisintellekti loojate ees seisvat väljakutset. "Ka tehnoloogid on huvitatud, et inimestel tekiks usaldus nende toote vastu ning neil on samas ka hirm, et nende investeering lendab vastu taevast juhul, kui toode osutub ebaeetiliseks või lausa kriminaalseks."

Loe pikemalt Äripäevast.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150