Jaga lugu:

Vesinikkütus ootab rohelist energiat

Juuni keskel väisas oma ümbermaailmareisi käigus Tallinna ainulaadne vesiniklaev Energy Observer, mis tõi taas tähelepanu alla vesinikkütustel sõidukid. Vesinikutehnoloogiasse uskujad on veendunud, et see jõuab ka meil kasutusse kohe, kui meil on piisavalt rohelist tuule- ja päikeseenergiat.

Energy Observer  

Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevdirektor Ain Laidoja on veendunud, et Eestis pole vesinikkütuste kasutamine enam kauge unistus, vaid see jõuab laiemalt kasutusse kohe, kui vesiniku tootmiseks on meil piisavalt rohelist tuule- ja päikeseenergiat.

Laidoja sõnul on vesinikkütuste kasutamiseks vajaminev tehnoloogia juba täna olemas. “Mitte ainult Energy Observeri peal, aga ka autod ja bussid sõidavad juba vesinikkütuse abil. Kui aga maanteesõidukite puhul toodetakse vesinik maismaal, siis selle laeva puhul elektrolüüsitakse vesinik koguni sellesama aluse pardal, kasutades päikese- ja tuuleenergiat ning puhastatud merevett,” selgitas ta.

Kuigi vesinikku saab toota ka näiteks fossiilsest maagaasist, siis keskkonnasõbralikum variant on justnimelt tuule- ja päikeseenergia abil loodud nn roheline vesinik. Omapärane vesiniklaev võimaldab vesinikku toota mereveest, mis teeb selle ka erakordselt kuluefektiivseks, sest sõiduks kasutatav energia saab kogutud sõidu ajal.

Laidoja lausus, et laeva puhul tuleb vesiniku tootmist alustada merevee sooladest puhastamisest sellisele tasemele, et seda on võimalik ka joogiks tarbida. Järgmises etapis eraldatakse elektrolüüseris hapnik ja vesinik, millest viimane surutakse kompressori abil kõrge rõhu all ballooni, kus seda on võimalik kütusena säilitada. Sellegipoolest on Laidoja sõnul vesinikku tegelikult lihtne toota ja selle tulemuslikkus on märkimisväärne.

“Selle laeva pardal on praegu 2 MWh vesinikusse salvestatud energiat, vesinikmahutid on täis ja rohkem kuhugi salvestada ei olegi võimalik. Võrdlusena, minu enda keskmise suurusega maja tarbib aastas ligi 15 MWh elektrienergiat,” tõi ta näiteks.

Laidoja sõnul on vesiniku kasutamise põhieelis selle positiivne mõju keskkonnale. “Kliimamuutused on paljuski kasvuhoonegaasi CO2 tagajärg, mis tuleneb põletatud kütustest – bensiin või diislikütus, mille sees on süsinik. Seevastu vesiniku kasutamisel on ainus eralduv aine puhas vesi. Mitte ühtegi kahjulikku ainet, näiteks tahmaosakesi, väävliheitmeid või lämmastikuheitmeid,” selgitas ta.

Vaja alternatiivseid energiaallikaid

Maailmas ainulaadse Energy Observeri ümbermaailmareisi toetab omalt poolt Toyota, mis on juba varasemalt väljendanud oma usku vesiniktehnoloogiasse. Toyota tõi Euroopa turule vesinikul põhineva Toyota Mirai sõiduauto juba aastal 2015 ning selle müügimahud kasvavad aastast aastasse. Praeguseks on müüdud juba 500 autot.

Toyota Balticu juhatuse liikme Marek Maide sõnul on Toyota aktiivselt vesiniktehnoloogiat arendanud juba viimased 20 aastat, mille jooksul on tehtud arvukalt testimisi, et jõuda praktiliste lahendusteni.

“Energy Observer on heaks näiteks, kui palju erinevaid võimalusi on vesinikkütuse kasutamiseks. Vesinik võimaldab kiiret tankimist, suurepärast sõiduulatust ja emissioonide vaba sõitu, mis teeb sellest kasuliku ja keskkonnasõbraliku energiaallika paljudele erinevatele sõiduvahenditele. Loodetavasti on ainult aja küsimus, millal Eestis vesinik kui energiaallikas riigi tasandil tõsisemat huvi tekitab. Seejärel võiks vesinikukütuseelemendil põhinevad Toyota Mirai sarnased sõidukid ka Eesti tänavatele jõuda,” märkis ta.

Ain Laidoja hinnangul on vesiniku laialdaselt kasutamine Eestis vägagi reaalne, kuid selle jaoks on eelnevalt vaja välja arendada alternatiivsed energiatehnoloogiad, mille abil suures koguses vesinikku toota. Tema sõnul on Eestis head tuuleressursid ja ka piisavalt päikeseenergiat, mida võiks salvestada vesinikuna ja kasutada siis, kui ka juhtub olema tuulevaiksem ja pimedam aeg.

“Vaja on tuule- ja päikeseenergia suuremat tootmist ning kui selleni jõuame, on vesinik kohe kasutuses,” nentis Laidoja.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee