ELEA juht: Helme otsus tabas töörühma ootamatult

Määruses põhjendab Helme laialisaatmist sellega, et töörühm ei jõudnud konsensuseni ettepanekutes, mida esitada valitsusele 30. juuniks. Töögrupp loodi 2018. aasta märtsis.

Töörühma ülesanne oli analüüsida erinevaid võimalusi välismaalaste sisserände regulatsiooni muutmiseks lähtuvalt Eesti riigi ja ühiskonna vajadustest ning võimalustest. Rühm pidi välja töötama ettepanekud sisserände regulatsiooni muutmiseks, arvestades kaugemat tulevikku.

Töörühma liikme, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhi Toomas Orutari jaoks oli tänane teade ootamatu. Helme viitas käskkirjas, et rühm ei jõudnud konsensusele, kuid Orutari sõnul ei olnud raske jõuda konsensuseni mitte töörühma teiste liikmetega, vaid hoopis valitsusega.

"Viidati julgeolekuriskidele jne. Aga kui võõrtööjõudu nagunii tuuakse teiste kanalite kaudu sisse, siis millest me räägime," ütles ta. Tema sõnul oli töörühmal raske juba eelmise valitsuse ajal, aga uue siseministriga ei olnud töörühm Orutari sõnul veel kohtunudki. Ta märkis, et ELEA juhatus arutas just eile, et nad soovivad kindlasti uue ministriga kohtuda ja välistööjõu teemasid arutada ning päris kindlasti oleks nad 30. juuniks oma ettepanekud esitanud.

"Mis seal salata, väga paljud, kaasa arvatud logistikaettevõtted, kasutavad renditööjõuna nii ukrainlasi kui ka teisi odavamatest riikidest tulnud töötajaid. Meie mure on just see, et me sooviksime need maksud ju Eestisse kõik jätta, mitte mingile Poola rendiettevõttele," lausus Orutar.

Eesti Panga hinnangul oli välistööjõu panus Eesti mullusesse majanduskasvu kuni 1,3 protsenti. See tähendab, et tänu välistööjõule tuli priske kolmandik 3,9protsendisest kogukasvust (arvestamata renditööjõuga). Samal ajal on ettevõtetel üha raskem tööjõudu leida, sest kohalikud ressursid on pea täielikult kasutuses, ja tööjõukulud kasvavad kiirelt, survestades ettevõtlust, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

Loe samal teemal pikemalt Äripäevast.