Autorid: Allan Rajavee, Logistikauudised.ee • 17. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ja Venemaa kaubavahetus moodustas kümnendi alul veel üle 10 protsendi kaubavahetuse kogumahust, kuid alates 2012. aastast on käive järk-järgult vähenenud. 2016. aastaks oli Venemaa langenud välja Eesti peamise viie kaubanduspartneri seast, praeguseks on idanaaber nii ekspordi- kui ka impordituru vaates 7. kohal.

Sel aastal Äripäeva Gaselli pingereas 19.-20. kohale tõusnud OÜ Group Logistics juhi Liida Ivanova sõnul pole mõtet oodata Venemaa ekspordituru avanemist. „Kõik on kinni ja mitte midagi pole muutumas,“ tõdes Ivanova. Sestap on tema ettevõte algusest peale keskendunud kaupade vedamisel peaasjalikult Valgevene ja Ukraina turule.

„Tegutseme Venemaal ka, kuid seal on meie tegevus palju väiksem,“ märkis Ivanova. Kuid ta tõdes, et seevastu on viimastel aastatel hakatud rohkem Venemaalt Eestisse kaupa vedama. Statistikaameti andmete kohaselt on Venemaalt pärineva importkauba osatähtsus koguimpordis kasvanud üle 2 protsendi.

Ivanova sõnul on kasvanud nõudlust Venemaalt pärit importkauba vastu näha ka nende klientide seas. „Veame Eestisse magusat, näiteks komme, metalldetaile ja muid metallelemente. Loomulikult tuuakse Venemaalt puitu,“ kirjeldas Ivanova. Tema sõnul on Eesti ka oluline transiidimaa, sest palju idanaabrilt imporditud kaupa läheb edasi Soome ja teistesse Skandinaavia maadesse.

Loe pikemalt Äripäevast.