• 16.04.19, 10:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Liikluskoormus kasvas enim Haapsalu ning Valga-Uulu maanteel

Maanteeameti mõõtmise tulemusel kasvas mullu läbisõit kõige enam Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel, samuti Valga-Uulu maanteel.
Valga-Uulu maantee.
  • Valga-Uulu maantee. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
Viimaste aastate jooksul on Eesti põhimaanteede läbisõit kasvanud keskmiselt aastas 4-5%, eelmisel aastal küll veidi vähem. Mullu oli põhimaanteedel läbisõit kokku 3168,5 miljonit kilomeetrit, mida on 2,4% rohkem kui varasemal aastal. Seega on eelmiste perioodidega võrreldes kasv aeglustunud, kirjutab Äripäeva Transpordi ja Logistika infoleht tuginedes Maanteeameti analüüsile.
Võrreldes põhimaanteede läbisõitu teede lõikes, siis kasvas läbisõit kõige enam (6,7%) maanteel number 9 ehk Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, samuti maanteel number 6 ehk Valga-Uulu. Kõige suurema osa liikluskoosseisust moodustavad siin sõidu- ja pakiautod, olles läbi aastate 80% ja 90% vahel. Aasta varasemaga võrreldes mullu ses osas muutusi polnud, nagu mitte ka tunamullu.
Tugimaanteedel oli läbisõit eelmisel aastal 1406,1 miljonit kilomeetrit. Seda on 2,6% rohkem kui 2017. aastal. Kuna aasta varem oli kasv 1,8%, siis on tugimaanteede osas kasv kiirenenud. Võrreldes mullust tugimaanteede läbisõitu 2012. aasta näitajaga, siis on kasv lausa 18,8%.
Tugimaanteedel sõitvatest sõidukitest moodustavad 92% sõidu- ja pakiautod. Ainult 6% sõitudest tehakse veoautoga või autobussiga, kõige vähem ehk 2% ulatuses sõidab tugimaanteedel autoronge. Osakaal on varasema aastaga võrreldes jäänud samale tasemele kõigi sõidukiliikide lõikes.
Kõrvalmaanteedel stabiilselt kiire kasv
Kõrvalmaanteedel tehtavate sõitude kogupikkus oli mullu 1414,1 miljonit kilomeetrit. Seda on 3,5% rohkem kui aastal 2017. Kasv kõrvalteedel on toimunud alates aastast 2013 ning olnud igal aastal ühtlane. Siiski on erinevalt varasematest aastatest näha kasvu kiirenemist.
Kõrvalmaanteede puhul on 94% sõidukitest sõiduautod või pakiauto. Veoautode, autobusside ja autorongide osakaal kokku on ainult 6%. Selline sõidukite jaotus tuleneb asjaolust, et kõrvalmaanteedel on kaubavedu peamiselt kohaliku tähtsusega ning transiitliiklust esineb vähem. Osakaal võrreldes varasemate aastatega on jäänud samaks.
Kohalike teede läbisõit oli eelmisel aastal 530,4 miljonit kilomeetrit ehk aasta varasemast 2,1% rohkem. Seejuures on alates 2007. aastast kohalike teede läbisõit olnud languses.
Riigiteede läbisõidu abil kohalike teede läbisõitu hinnates saab öelda, et esimest korda viimaste aastate jooksul on näha kohalikel teedel läbisõidu kasvu. Kuna riigiteede läbisõit on viimastel aastatel olnud kasvus, on sellest tulenevalt pöördunud kasvule ka ka kohalike teede läbisõidu varasem langus.
Kohalike teede läbisõidu mõju väheneb
Eelmise aasta läbisõit kohalikel teedel arvutati, võttes arvesse teadaoleva homogeense loendusperioodi (2013-17) muutust aasta keskmisena riigiteedel. Varasemate aastate arvutuslikud läbisõidud kohalikel teedel on muutunud sarnases rütmis riigimaanteedel fikseeritud läbisõiduga ja muutuse hajuvus on väike.
Eeldades, et liikluse muutus on sarnane nii kohalikel teedel kui põhimaanteedel, võib kohalike teede läbisõitu hinnata osakaaluna põhimaanteedel fikseeritud läbisõidust.
Analüüsides kohalike teede läbisõidu mõju Eesti riigist tehtavale üldisele läbisõidule, siis on see mõju arvestatava kaaluga. Ligi 8,1% kõikidest läbisõitudest eelmisel aastal tehti kohalikel teedel, seega on kohalike teede osa Eesti autopargi läbisõidust natuke vähem kui kümnendik. Antud näitaja on langenud alates 2008. aastast, kui selleks osakaaluks oli 11,3%. Samas oli mullu märgata languse aeglustumist.
Läbisõit maanteedel on aasta-aastalt olnud kasvava trendiga. Varasematel aastatel on kasv kiirenenud, mullu aga aeglustus. Kui 2017. aastal läbiti maanteedel 6345,3 miljonit kilomeetrit, siis aastaks 2018 kasvas see 2,7%, ulatudes 6519,1 miljoni kilomeetrini. Aasta varem oli kasv veel 3,2%.
Eesti riigimaanteedel tehti mullu ligikaudu 92% kõikidest sõitudest ning 8% läbisõidust moodustasid kohalikud maanteed.
Linnade statistika vaid kaudseil meetodeil
Linnade läbisõitu on võimalik määrata ainult kaudsete meetoditega, sest erinevalt riigiteedest ei teostata kõikides linnades süsteemset ja piisava katvusega liiklusloendust. Sellest tulenevalt on linnade läbisõit ebatäpsem kui maanteede läbisõit, kuid võimaldab siiski suurusjärke hinnata.
Linnades tehtava läbisõidu leidmiseks on rakendatud sarnast meetodit, mida rakendati kohalikel teedel tehtava läbisõidu leidmiseks. Varasemate aastate arvutuslikud läbisõidud linnatänavatel on muutunud sarnases rütmis põhimaanteedel fikseeritud läbisõiduga ja muutuse hajuvus on väike. Eeldades, et liikluse muutus on sarnane nii linnatänavatel kui põhimaanteedel, võib linnatänavate läbisõitu hinnata osakaaluna põhimaanteedel fikseeritud läbisõidust.
Aasta-aastalt on linnade läbisõit kasvanud, aga seda peamiselt kahe suurlinna toel. Tallinnas ja Tartus on kasv olnud keskmiselt 6-8% aastas. Teistes linnades on muutus olnud minimaalne või pigem negatiivne.
Kui ülejäänud Eesti linnades on koondandmete põhjal toimunud kasv, siis seda peamiselt suurlinnade läheduses olevate linnade kasvu tõttu.
Üldine läbisõit linnades on kasvanud stabiilselt. Eelmise aasta läbisõiduks linnades on umbes 4678 miljonit kilomeetrit, mida on 4,5% rohkem kui aastal 2017. Võrreldes varasemate aastatega on kasv aeglustunud.
Maanteeametil oma metoodika
Maanteeamet hindab iga-aastaselt Eestis sõidukite läbisõitude mahtu omaloodud metoodika abil. Analüüsi aluseks on liiklusloenduse ja liiklusregistri andmestikud. Loendusandmed kujutavad endast nii püsivates kui perioodilistes loenduspunktides kogutud infot.
Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod, veoautod-autobussid ja autorongid. Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit ning sõidukiliikide jagunemine riigi teedel.
Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid ning üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline ning lähtub enne 2014. aastat tehtud uuringutes toodud proportsioonidest.
Ka mullune läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate loendusperioodide läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti läbisõit ka linnatänavail. Sellise metoodika kasutamine võib tulemusi pikas perspektiivis märgatavalt mõjutada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 11:27
Autoliising on minevik: kuidas saada ettevõtte autokulud kontrolli alla
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele