Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Simson sooviks tunnelipeatust ka Tallinna kesklinna
„Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,“ rääkis Simson.
„On selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks meie pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.“
Planeeringuala hõlmab endas nelja erinevat tunneli trassivarianti, mille hulgast valitakse planeeringu käigus sobivaim. Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes.
„Finest Bay Area projekti taotluses on märgitud, et tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga. Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ selgitas majandus- ja taristuminister.
Veel tundis minister kohtumisel huvi tunneli potentsiaalsete reisijate arvu vastu, sest varasemad uuringud ja Vesterbacka projekti mahud erinevad märgatavalt.
Neli võimalikku trassi
Vesterbacka meeskond esitles eile Ülemiste Citys nelja võimalikku trassi Soome ja Eesti vahelise merealuse tunneli ehitamiseks ning projekti viimaseid arenguid, mille kohaselt oodatakse valitsuselt otsust riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele 28. veebruariks.
Esitlusel selgitati, et Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on eeluuringud läbi viidud ning järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus.
Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. “Valitsusele on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks esitatud ning seaduse järgi peaks valitsus otsuse langetama 90 päeva jooksul ehk viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril,” märkis Sorainen advokaadibüroo partner Paul Künnap.
Künnap tutvustas üritusel nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380 x 40 meetri suurusel alal. “Et Soomega samasse temposse jõuda, oleks juba täna vaja asuda arutama trassivalikuid ning jaama asukohta, et need otsused saaksid mitmekülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud ning kõiki asjakohaseid seisukohti saaks arvesse võtta,” märkis Künnap.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele