Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sadamad hakkavad ühiselt Läänemerd kaitsma
Kokkulepe kruiisiturismi sektori keskkonnamõjude leevendamiseks sõlmitakse Euroopa Liidu kaasrahastatava kostöövõrgustiku Green Cruise Port raames Tallinnas täna peetaval lõpukonverentsil, mille põhifookus on nutikate ja säästlike lahenduste kasutuselevõtt Läänemere ümbruse sadamates.
“Järjest rekordilist arvu kruiisituriste võõrustaval Eestil on samad väljakutsed teiste Euroopa sihtkohtadega – väga suur inimeste kontsentreeritus tipphooajal vaatamisväärsuste juures, turistidevoo tekitatud ummikud ja nõudmised turiste teenindavale taristule,” kirjeldas konverentsi avanud majandus- ja taristuminister Kadri Simson riikide ja sadamate ees seisvaid väljakutseid. “Ning kuna Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, on kestliku arengu tagamiseks vajalik kõigi riikide, kruiisisihtkohtade, sadamate ja operaatorite ühiseid pingutusi.”
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmi sõnul on kruiisituristidel nii sihtkohtadele kui ka neid teenindavatele sadamatele oluline mõju, mis panustab märkimisväärselt kohalikku majandusse.
“Näiteks ainuüksi Tallinnas jätab üks turist keskmiselt külastusega üle 80 euro, mis teeb keskmiselt 51 miljonit eurot aastas,” märkis ta. “Samuti on kruiisiturism tõukeks inimeste korduvkülastustele, mis omakorda soodustab sihtkohtade turismisektorit.”
Alates aastast 2000 on Läänemere sadamaid külastavate kruiisituristide arv enam kui viiekordistunud ja ulatus mullu 5,5 miljoni reisijani. Operaatorite prognooside kohaselt jätkub kasv Kalmi sõnul eelolevatel aastatel ning juba 2025 külastab siinseid sihtkohti ligi 7,6 miljonit turisti.
Kasvu üheks oluliseks toetajaks on nii Läänemerel kui kruiisiäris kogu maailmas üha suuremate laevade kasutuselevõtt ja ka sagedasemad laevakülastused.
“Suuremad laevad ja aasta-aastalt rohkem korraga saabuvaid reisijaid nõuab üheltpoolt sadamatelt lisatähelepanu sobiva ja kestliku arengu põhimõtetest lähtuva taristu rajamisele nii laevade kui reisijate teenindamiseks. Teisalt nõuab see kindlasti ka kriitilist pilku keskkonnamõjude leevendusmeetmetele,” märkis Kalm.
Neljapäeval Tallinnas sõlmitava ühisdeklaratsiooni “Green Cruise Port Action Plan 2030” sätestab kaks peamist eesmärki, millega kruiisiäri osalised kohustuvad sätestama enesele tegevuskava koos konkreetsete eesmärkide ja mõõdetavate tulemustega.
“Esimene põhieesmärk on täita kõiki pidevalt karmistuvaid keskkonnaalaseid nõudmisi ja regulatsioone ning panustada kruiisilaevade ja sadamategevuse koosmõjust tingitud negatiivsete mõjude vähendamisse,” kirjeldas Valdo Kalm. “Teine suur väljakutse ongi üha kasvava reisijatearvu ja suuremaks muutuvate laevade valguses kruiisiäri haldamine selliselt, et kasv ei tuleks jätkusuutlikkuse ja keskkonna arvelt.”
Tallinna Sadama juhatuse esimehe sõnul on Lääne- ja Põhjamere sadamates juba kasutusel ja ka kavas algatusi, mis toetavad kruiisiturismi kestlikku arengut.
“Näiteks 2021. aastal valmiva Tallinna uue kruiisiterminali puhul kasutame mitmeid keskkonnasõbralikke ja nutikaid lahendusi kütmisel ja jahutamisel, energiakasutamisel ja valgustuses,” lausus ta. “Kõiki sadamaid koondava tegevuskava eesmärk on panna ühiselt paika selge raamistik, kuidas ühiselt Läänemere puhtamasse keskkonda panustada.”
Euroopa Liidu kaasrahastatav Green Cruise Port on koostöövõrgustik, mis ühendab Läänemeremaade ja Põhjamere sadamaid ning kruiisiturismi sektori ettevõtteid. Green Cruise Port võrgustiku raames töötavad osapooled projektidega, mille eesmärk on siduda Läänemere regioon uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste abil paremaks tervikuks kogu kruiisilaevanduse potentsiaali arvestades.
Seotud lood
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
5
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele