Sadamad hakkavad ühiselt Läänemerd kaitsma

Kruiisilaevade sadam Tallinnas.
Kruiisilaevade sadam Tallinnas.

Tallinnas kogunenud Lääne- ja Põhjamere sadamad ning kruiisisektori ettevõtted sõlmisid ühise kokkuleppe ja tegevuskava aastani 2030 keskkonnamõjude leevendusmeetmete rakendamiseks ning seeläbi kruiisiäri kestliku arengu tagamiseks.

Kokkulepe kruiisiturismi sektori keskkonnamõjude leevendamiseks sõlmitakse Euroopa Liidu kaasrahastatava kostöövõrgustiku Green Cruise Port raames Tallinnas täna peetaval lõpukonverentsil, mille põhifookus on nutikate ja säästlike lahenduste kasutuselevõtt Läänemere ümbruse sadamates.

“Järjest rekordilist arvu kruiisituriste võõrustaval Eestil on samad väljakutsed teiste Euroopa sihtkohtadega – väga suur inimeste kontsentreeritus tipphooajal vaatamisväärsuste juures, turistidevoo tekitatud ummikud ja nõudmised turiste teenindavale taristule,” kirjeldas konverentsi avanud majandus- ja taristuminister Kadri Simson riikide ja sadamate ees seisvaid väljakutseid. “Ning kuna Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas, on kestliku arengu tagamiseks vajalik kõigi riikide, kruiisisihtkohtade, sadamate ja operaatorite ühiseid pingutusi.”

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmi sõnul on kruiisituristidel nii sihtkohtadele kui ka neid teenindavatele sadamatele oluline mõju, mis panustab märkimisväärselt kohalikku majandusse.

“Näiteks ainuüksi Tallinnas jätab üks turist keskmiselt külastusega üle 80 euro, mis teeb keskmiselt 51 miljonit eurot aastas,” märkis ta. “Samuti on kruiisiturism tõukeks inimeste korduvkülastustele, mis omakorda soodustab sihtkohtade turismisektorit.”

Alates aastast 2000 on Läänemere sadamaid külastavate kruiisituristide arv enam kui viiekordistunud ja ulatus mullu 5,5 miljoni reisijani. Operaatorite prognooside kohaselt jätkub kasv Kalmi sõnul eelolevatel aastatel ning juba 2025 külastab siinseid sihtkohti ligi 7,6 miljonit turisti.

Kasvu üheks oluliseks toetajaks on nii Läänemerel kui kruiisiäris kogu maailmas üha suuremate laevade kasutuselevõtt ja ka sagedasemad laevakülastused.

“Suuremad laevad ja aasta-aastalt rohkem korraga saabuvaid reisijaid nõuab üheltpoolt sadamatelt lisatähelepanu sobiva ja kestliku arengu põhimõtetest lähtuva taristu rajamisele nii laevade kui reisijate teenindamiseks. Teisalt nõuab see kindlasti ka kriitilist pilku keskkonnamõjude leevendusmeetmetele,” märkis Kalm.

Neljapäeval Tallinnas sõlmitava ühisdeklaratsiooni “Green Cruise Port Action Plan 2030” sätestab kaks peamist eesmärki, millega kruiisiäri osalised kohustuvad sätestama enesele tegevuskava koos konkreetsete eesmärkide ja mõõdetavate tulemustega.

“Esimene põhieesmärk on täita kõiki pidevalt karmistuvaid keskkonnaalaseid nõudmisi ja regulatsioone ning panustada kruiisilaevade ja sadamategevuse koosmõjust tingitud negatiivsete mõjude vähendamisse,” kirjeldas Valdo Kalm. “Teine suur väljakutse ongi üha kasvava reisijatearvu ja suuremaks muutuvate laevade valguses kruiisiäri haldamine selliselt, et kasv ei tuleks jätkusuutlikkuse ja keskkonna arvelt.”

Tallinna Sadama juhatuse esimehe sõnul on Lääne- ja Põhjamere sadamates juba kasutusel ja ka kavas algatusi, mis toetavad kruiisiturismi kestlikku arengut.

 

“Näiteks 2021. aastal valmiva Tallinna uue kruiisiterminali puhul kasutame mitmeid keskkonnasõbralikke ja nutikaid lahendusi kütmisel ja jahutamisel, energiakasutamisel ja valgustuses,” lausus ta. “Kõiki sadamaid koondava tegevuskava eesmärk on panna ühiselt paika selge raamistik, kuidas ühiselt Läänemere puhtamasse keskkonda panustada.”

Euroopa Liidu kaasrahastatav Green Cruise Port on koostöövõrgustik, mis ühendab Läänemeremaade ja Põhjamere sadamaid ning kruiisiturismi sektori ettevõtteid. Green Cruise Port võrgustiku raames töötavad osapooled projektidega, mille eesmärk on siduda Läänemere regioon uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste abil paremaks tervikuks kogu kruiisilaevanduse potentsiaali arvestades.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.7711757
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0710076
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0153445
Filipiinide peeso PHP 59,08 0.3618572
Hiina jüaan CNY 7,61 -0.018385
Hongkongi dollar HKD 8,89 -0.037092
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0269796
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3595011
India ruupia INR 80,65 0.2075075
Indoneesia ruupia IDR 15931,93 0.1462096
Islandi kroon ISK 135,49 0.0664697
Jaapani jeen JPY 125,44 -0.159185
Kanada dollar CAD 1,50 0.1540213
LAV rand ZAR 15,75 -0.8192283
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,34 0.1808119
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.2778682
Mehhiko peeso MXN 21,78 -0.0151521
Norra kroon NOK 9,77 0.3872147
Poola slott PLN 4,33 -0.0138594
Rootsi kroon SEK 10,60 0.3076311
Rumeenia leu RON 4,75 0.0800152
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0652784
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.161216
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0705281
Taani kroon DKK 7,46 -0.0067032
Tai baht THB 35,34 0.3040092
Tšehhi kroon CZK 25,65 0
Türgi liir TRY 6,03 0.0182512
Ukraina grivna UAH 30,60 -0.0917332
Ungari forint HUF 317,29 0.1072724
USA dollar USD 1,13 -0.0176445
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.5688007
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.1524704
Vene rubla RUB 74,24 -0.2445527

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019