Vesterbacka ja Laansoo Jr. arutasid FinEst tunneli ühendamist Pakriga

Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka.
Enn Laansoo Jr. ja Peter Vesterbacka.

sTARTUp Day raames toimunud arutelul nentis Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr. naljatledes, et sooviks praegu olla Peter Vesterbacka nahas, sest uue visiooni arendamise asemel peab Laansoo Jr. täna enda oma juba realiseerima Pakri poolsaarel asuva tööstuslinnaku näol.

Arutelu käigus tõstatati ka küsimus Pakri tööstuslinnaku ühendamise võimalikkusest Tallinn-Helsingi tunneliga. „Kui Pakri Teadus- ja Tööstuspargi projekti käivitasime, siis esimesed neli aastat ei uskunud sellesse keegi. Järgmised neli aastat kuulsime, et selline kontseptsioon on küll võimalik, aga teie liiga väikesed, et realiseerimist finantseerida. Nüüd on meil aga ajaline surve projekti realiseerida, et mitte aega kaotada,“ rääkis Pakri Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo Jr.

“Ma mõistan, et aeg on raha, sest ka konkurendid mõistavad üha enam, et läbimõeldud taastuvenergialahendus tõstab märkimisväärselt tööstus- ja teaduspargi atraktiivsust,” lisas Laansoo Jr.

Pakri Teadus- ja Tööstuspark laiub Pakri poolsaarel 65-hektarilisel alal ning selle eesmärgiks on kasvada 2020 aastaks Põhja-Euroopa suurimaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks.

Just Laansoo Jr. algatas ka planeeritava Tesla gigatehase Eestisse meelitamise kampaania (teslacountry.com) ning täna kogutakse Pakri jõulise arengu tagamiseks Fundwise.me ühisrahastusplatvormil investeeringuid nii järgmiste atraktiivsete tootmisklientide meelitamiseks Eestisse kui ka infrastruktuuri arendamiseks.

Laansoo Jr. sõnul on tema eesmärgiks muuta tööstuskeskkond keskkonnasõbralikumaks: „Energiamahukad tootmisettevõtted on ühed suurimad keskkonnareostuse tekitajad maailmas. Pakri tööstuslinnaku eesmärgiks on läbi rohetehnoloogia vähendada oma  ökoloogilist jalajälge umbes 50-70%. Tänaseks on valminud kolm hoonekompleksi, kus ettevõtted saavad arendada taastuvenergial põhinevat tootmist Näiteks valmis äsja kahe jalgpalliväljaku suurune ca 1 megavatine päikesepark.”

Lisaks keskkonnareostuse vähendamisele sama oluline eesmärk klientide äri soodustamine pargi kontseptsiooni kaudu ning seda saavutatakse läbi tööstussümbioosi rakendamise.

“Pargis tegutsevate ettevõtete vahelisest tööstussümbioosist saadava rahalise kasu näitena saame välja tuua juba täna kasutusel oleva praktika, kus serveriparkide jääksoojust kasutatakse ühtlasi tootmisettevõtete kütmiseks. Jäätmed ei pea olema kulu, vaid hoopis tulu.”

Tallinn-Helsingi tunneli projekti eestvedaja Peter Vesterbacka hinnangul on Soome lahe regioon parim koht elamiseks. “Me tahame muuta seda veelgi paremaks, et inimesed tahaksid siin elada, töötada, tulla siia õppima ning regioon meelitaks ka üha uusi ettevõtteid.”

Mõnes mõttes on Tallinn-Helsingi tunnel ja Pakri Teadus- ja Tööstuspark keskkonna ja taastuvenergia valdkonnas ühed esimesed märkimisväärse mõjuga iduettevõtmised. Selliste projektide käivitamine ongi Vesterbacka sõnul ajakulukas ning Tallinn-Helsingi tunneli idee nimel on ta töötanud juba aastakümneid.

„Selliste projektidele toetuse saamine poliitikutelt ja ametkondadelt on väga oluline ning see on aja- ja energiamahukas protsess. Samas oleme nende projektide elluviimiseks kaasanud just erainvestorite raha.

Ühisrahastus on hea võimalus luua kogukonnatunnet, siduda inimesi konkreetse visiooni, projekti või ettevõtmisega ning kutsuda nad kaasa rääkima keskkonna parandamise teemal. Nii tekib ka ühisvastutus,“ selgitas Vesterbacka. 

Märkimisväärne osa ettevõtjate tööst on oma projektidele rahastuse leidmine ja seda püütakse leida eelkõige erasektorist, et mitte niivõrd sõltuda riiklikest toetustest. Kuni jaanuari lõpuni on võimalus Pakri Teadus- ja Tööstusparki investeerida Fundwise platvormil, mille kaudu on investoril hiljem saada targa tööstuslinna osanikuks. 

Peter Vesterbacka ja Enn Laansoo Jr arutelu korraldas Fundwise koostöös Pakri Teadus- ja Tööstuspargi, Tartu Teaduspark ja Tartu Biotehnoloogia Pargiga.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.7711757
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0710076
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0153445
Filipiinide peeso PHP 59,08 0.3618572
Hiina jüaan CNY 7,61 -0.018385
Hongkongi dollar HKD 8,89 -0.037092
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0269796
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3595011
India ruupia INR 80,65 0.2075075
Indoneesia ruupia IDR 15931,93 0.1462096
Islandi kroon ISK 135,49 0.0664697
Jaapani jeen JPY 125,44 -0.159185
Kanada dollar CAD 1,50 0.1540213
LAV rand ZAR 15,75 -0.8192283
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,34 0.1808119
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.2778682
Mehhiko peeso MXN 21,78 -0.0151521
Norra kroon NOK 9,77 0.3872147
Poola slott PLN 4,33 -0.0138594
Rootsi kroon SEK 10,60 0.3076311
Rumeenia leu RON 4,75 0.0800152
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0652784
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.161216
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0705281
Taani kroon DKK 7,46 -0.0067032
Tai baht THB 35,34 0.3040092
Tšehhi kroon CZK 25,65 0
Türgi liir TRY 6,03 0.0182512
Ukraina grivna UAH 30,60 -0.0917332
Ungari forint HUF 317,29 0.1072724
USA dollar USD 1,13 -0.0176445
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.5688007
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.1524704
Vene rubla RUB 74,24 -0.2445527

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019