Jaga lugu:

Piirikaubanduse tulem: ligi pool miljonit tonni CO2 aastas

Valkas asuv alkoholipood Alko 1000.  Foto: Andras Kralla

Teise riiki odavamate kaupade järele ostureisile suunduvad Balti riikide elanikud läbivad selleks aastas kokku 3,7 miljardit kilomeetrit, mis tähendab 487 400 tonni CO2, selgub Hollandi uurimisinstituudi Regioplan ja konsultatsioonifirma EY poolt läbi viidud uuringust.

“Üldiselt on suuremates keskustes elavad Baltimaade inimesed üsna sarnases seisus teiste Euroopa riikide inimestega, kui arvestada kaubanduspindade mahtu ning igaühe keskmist teekonda lähimasse poodi,” kommenteeris EY Eesti vanemkonsultant Andrus Arbeiter.

“Samas näitavad uuringutulemused, et ka kaupmehed peavad üha enam tundma muret inimeste valmisoleku üle võtta odavamate kaupade soetamiseks ette pikki reise.“

Arbeiteri sõnul läbitakse välisriiki odavamate kaupade järele ostureisile suundudes sageli 100-200 korda pikem vahemaa võrreldes oma kodupoega. Ta lisas, et see annab taaskordset kinnitust järeldusele – naaberriigist ostlemine pole vaid piiriäärsete elanike harjumus, vaid kujunemas normaalsuseks ka kaugemates keskustes.

EY ja Regioplani uuringu põhjal ulatub arvestuslik vahemaa, mida kolme Balti riigi elanikud välisriigis ostlemiseks läbivad lisaks oma igapäevaliiklemisele, 3,7 miljardi kilomeetrini aastas.

“Kui räägitakse piiriülesest ostlemisest, räägitakse sageli maksu- ja töökohtade keeles. Samas näitavad need andmed, et samavõrra teemakohased probleemid on ka koormus teedele ja kaasnev keskkonnamõju ehk kaudselt kaasnevad kulud kogu ühiskonnale,” märkis Regioplani ekspert Jerzy Straatmeijer.

Arvestades vaid seda mõju, mis kaasneb autoga välisriiki ostureisile suunduvate inimeste näol, on piiriülesel ostlemisel kolme Balti riigi elanike ökoloogiline jalajälg hinnanguliselt 487 400 tonni süsihappegaasi (CO2) eraldumine. Kogumõju on tõenäoliselt isegi kõrgem, kui võtta arvesse ka teiste transpordiliikidega reisivad piiriüleste ostude sooritajad.

“Selline heitmete määr vastab kogusele, mida paiskab välisõhku ühes aastas üks kivisöel töötav 100-kilovatise võimsusega elektrijaam,” märkis Andrus Arbeiter. “Samas arvestades, et Euroopa Liidus puudub võimalus inimeste liikumisvabadust piirata, saab piirikaubandusest tulenevat keskkonnamõju vähendada vaid inimestes majanduslikku ajendit ehk hinnaerisust kaotades.”

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee