Jaga lugu:

Riik loodab liiklusjärelvalves omavalitsuste abile

Kiiruskaamera Tartu maanteel.  Foto: Andres Haabu

Siseminister Andres Anvelt leidis sel nädalal kokku kutsutud kriisikoosolekul, et osa kiiruskaamerate trahvidest peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse, et motiveerida omavalitsusi rohkem liiklusjärelvalvesse panustama.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas kriisikoosolekut kokku kutsudes, et kui 2017. aasta paistis silma kõigi aegade väikseima liikluses hukkunute arvu poolest, siis selle aasta esimese viie kuu jooksul on olukord Eesti liikluses selgelt halvenenud.

„Vastutustundetu oleks seda pealt vaadata ja oodata iseeneslikku muutust. Sellepärast peamegi sekkuma ning püüdma leida leevendavaid meetmeid, et liikluspilti paremaks muuta,“ lausus Simson. Minister tõi välja, et talvel reageeriti probleemile teehoolduse lisarahastusega, kuid suvel on see statistika järjepanu halvenenud, mistõttu tuleb Simsoni sõnul probleemile lähenda süsteemsemalt.

Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada. „See pole käsk, vaid võimalus. Kui omavalitsus investeerib kiiruskaamerasse, siis trahvirahast peaks osa kuuluma neile,“ sõnas Anvelt. See annaks omavalitsusele valikuvariandi, kas panustada ennetusse või lüüa kaasa järelevalves.

• Võrreldes eelmise aastaga on liiklusõnnetuste arv kasvanud 8%, vigastatute arv 10%, kuid hukkunute arv 45%.

• Kõrvaliste tegevuste tõttu (näiteks mobiiliga surfamine) hukkus mullu 4 inimest liiklusõnnetuses. Tänavu on kindlaks tehtud kaks kõrvaltegevuste ohvrit ja mitme juhtumi osas jätkub uurimine.

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada on teede korrashoid ning seetõttu suunati talihoolduse parandamiseks teehooldusse ligikaudu 2,8 miljonit eurot juurde.

• Teehooldusnõuete muudatusettepanekute kohaselt vähendatakse ka libedusetõrjeks ette nähtud hooldustsükli aega maanteedel liiklussagedusega üle 3000 auto ööpäevas. See tähendab, et libeduse kõrvaldamiseks tuleb kiiremini reageerida oluliselt rohkematel teedel – senise nelja tunni asemel kahe tunniga.

• Lisaks plaanitakse lähiaastatel kaotada maanteel öiste ja päevaste seisundinõuete erinevused, mille tulemusena hakkavad ööpäevaringselt kehtima rangemad seisundinõuded.

Allikas: MKM

Siseministeeriumi otsib koos naaberriikide kolleegidega parimaid võimalusi Eesti politseil võtta kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Kas kiiruskaamera peaks olema igapäevaselt asukohta vahetav seade või peaks hoopis iga liikuv politseiauto automaatselt rikkumisi registreerima, selgub sügisel.

„Vaatame üle ka viimaste aastate karistustaktika, kus lihtsamate rikkumiste puhul tegi politsei pigem hoiatuse. Võib-olla on põhjust minna rangemaks, aga selle selgitab politsei tehtav analüüs,“ sõnas minister Anvelt.

Nii siseminister kui ka kohtumisel osalenud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor rõhutasid, et meie autojuhid ei adu kõrvaltegevuste ohtu iga liikleja elule. Siinkohal on oluline nii selliste rikkumiste karistamine kui ka ennetustöö.

„Siin saavad kaasa aidata nii autokool, meedia kui iga liikleja ise,“ märkis Anvelt. „Vastutustundliku liiklejana peaksime kaasreisijana suunama juhi tähelepanu kõrvaltegevuste lõpetamisele ning ise roolis olles vältima telefonis surfamist või muid tähelepanu kõrvale juhtivaid tegevusi.“

Kui kiiruse ületamisel jäädakse kiiruskaamera pildile mobiil peos, siis on jäädvustatud mitu rikkumist korraga.

„Vajadusel muudame selleks seadust, et kõrvaltegevused trahvitavaks muuta,“ ütles Anvelt. Siseminister ootab politseijuhtide ettepanekuid lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete kohta liiklusolukorra parandamiseks augusti keskpaigaks.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütles, et selleks, et olukord muutuks paremaks tuleb viia ellu liiklusohutuse programmi tegevused, laiendada oluliselt järelevalvet, leida võimalusi suurte linnade kergliiklejate taristu ohutumaks muutmisel.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nentis, et liiklusjärelevalvet teeb sama palju korrakaitsjaid kui eelnevatel aastatel, kuid liiklustihedus on kasvanud.

„Tark järelevalve peab olema seal, kus oht on kõige suurem,“ ütles Vaher. Ta selgitas, et politsei soovib üha rohkem kasutada võimalusi küsida liiklejatelt, millised teelõigud on nende hinnangul kõige ohtlikumad ja vajavad politseilt järelevalvet.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee