20. juunist kuni 1. juulini 2018 toimub Eesti Lennuakadeemias vastuvõtt unikaalsetele lennunduserialadele, korraga saab avalduse esitada kahele õppekavale. Õppetöö lennuakadeemias kestab neli aastat.

- Lennuakademia õppesimulaator.
- Foto: Postimees/Scanpix
Eesti Lennuakadeemias on võimalik õppida neljal õppekaval: lennuliiklusteenindus, õhusõiduki juhtimine, lennundustehnika ja lennundusettevõtte käitamine. Lennundustehnika õppekava raames on võimalik spetsialiseeruda kas side- ja navigatsioonisüsteemide või õhusõiduki ehituse ja hoolduse erialale.
Lennunduserialasid saab Eestis õppida vaid lennuakadeemias, kus lennundushariduse saab omandada Baltimaade kaasaegseimas õppekeskkonnas. Õppetöö juurde kuulub suur praktika osakaal, kus kõikide erialade tudengeid õpetavad oma eriala tippspetsialistid Eestist ja välisriikidest.
Nt õhusõidukite ehituse ja hoolduse eriala õppuritel on lennukite õppeangaar, kus pannakse käed külge USA äriklassi lennukile Learjet 25. Õhusõiduki juhtimise eriala üliõpilased saavad lennupraktikat moodsates lennuki- ja kopterisimulaatorites ning õppelende tehakse ühe- ja kahemootoriliste lennukitega Tartu lennuväljalt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lennuakadeemia lõpetajate vastu on tööturul väga kõrge nõudlus, sest maailma lennundus ning Eesti selle osana on märkimisväärses kasvutrendis. Suureneb nii lendajate hulk, lennumarsruutide arv kui ka lennukite arv.
Selle tulemusena on tööandjatel suur nõudlus nii inseneride ja sidespetsialistide kui ka lennujuhtide või pilootide vastu. Sellest tulenevalt on ka lennuakadeemia lõpetajate keskmine sissetulek üks kõrgemaid Eestis.
Vastuvõtu kohta saab lisainfot akadeemia kodulehelt:
http://www.lennuakadeemia.ee/sisseastujale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.