Jaga lugu:

Teede kandevõime mõõtmine ajast ja arust

Teeremomt  Foto: Andras Kralla

Tallinna ringtee ja Viljandi maantee ristumise, ehk Luige sõlme teekatend on suures osas lagunenud juba viie aastaga, kuna täna kasutatav mõõtmismetoodika on iganenud, tõdes TTÜs magistritöö kõrgeimale hindele kaitsnud Riho Eichfuss.

Teede kandevõimet mõõdetakse nii tee ehitamise ajal kui ka valmis teedel. Mida varasemas faasis leitakse vead, seda odavam on nende parandamine. See tähendab, et ebakvaliteetse kihi saab asendada enne järgmise kihi lisamist.

Kehtivate kvaliteedinõuete järgi tuleb teede kandevõimet mõõta Inspector või Loadman seadmega. Need on deflektomeetrid, mille kasutamisel langeb koormus (10 kg) fikseeritud kõrguselt seadme tallale ja põhjustab teekonstruktsioonis läbivajumise. Seadmed tekitavad oma talla all üle kahe korra suurema pinge kui raskeveoki ratas asfaldil. Vajumi järgi arvutatakse konstruktsiooni kandevõime.

Riho Eichfussi hinnangul näitavad praegu ehitusprotsessis kasutatava Inspector-seadme mõõtetulemused aga ainult seda, kui hästi viimase kihi materjal on tihendatud, mitte aga selle kihi tegelikku kandevõimet.

„Täna on paljude materjalide omadused nö kokkuleppelised konstandid, tulenedes veel 1983. aasta juhisest. Kuigi kirjas on mõõtühikuna megapaskal, ilmneb et Nõukogude Liidu megapaskal pole konverteeritav. Nüüd tuleks mõõta üle kõigi Eestis kasutatavate teedeehitusmaterjalide omadused, et neid kasutada katendi projekteerimisel. Kui lähteandmed saavad korrigeeritud, saab ehitusprotsessis kontrollida, kas projektis arvutuslikult ettenähtud kandevõime on saavutatud.“

TTÜ teetehnika lektori Ain Kendra kinnitusel on viimastel aastatel hakatud kandevõimet mõõtma ka plaatkoormuskatsega, lootuses, et mõõtetulemused haakuvad paremini arvutatuga. Paraku on see katse üsna aeganõudev ning täna kasutatakse standardist vaid üht osa, ainult 30 cm plaadiga katsetamist.

Eichfussi hinnangul tuleks senine mõõtmistehnoloogia asendada nüüdisaegsematega. „Näiteks uus Dynatest LWD seade võimaldab valida iga konkreetse kihi jaoks mõõterežiimi (muutes koormust, langemiskõrgust ja ka seadme talla suurust), mis vastab maksimaalselt mõõdetava kihi töötingimustele. Kandevõime mõõtmine on ka kiirem. Võrdluskatsed näitavad, et näiteks kruusa ja killustiku puhul sõltub mõõtmistulemus tugevalt mõõterežiimist – väikese koormusega katsetades on kandevõime number väike ja see kasvab koos koormusega, erisused on rohkem kui kahekordsed. Seetõttu tuleks nõuetes täpselt fikseerida ka koormusrežiim,“ tõdes Eichfuss.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee