EL eesistumine kasvatas lennujaama käivet

Piret Mürk-Dubout sõnul oli 2017. aasta Tallinna Lennujaama jaoks erakorraline nii suuremahuliste ehitustööde, rekordiliselt kõrge reisijate arvu kui ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tõttu. Reisijate arvu rekord kajastus selgelt ka ettevõtte majandustulemustes.

„2017. aasta tulemuslikkus annab Tallinna Lennujaama kontsernile kindluse ja lisab ambitsiooni, et vaadata lähiaastate arenguvõimalustele igati positiivselt ning ületada juba lähitulevikus kindlalt ka kolme miljoni reisija number. Meie väljakutseks sealjuures on saada hakkama väga kiire kasvuga ja mitte lihtsalt saada hakkama, vaid teha  seda kõrgeimat ohutuse taset ja teeninduse kvaliteeti silmas pidades,“ märkis Mürk-Dubout.

Tallinna Lennujaama kontserni äritulu ulatus mullu kinnitatud ning auditeeritud andmetel 49,9 miljoni euroni, seejuures ulatus kontserni käive 40,3 miljoni euroni ning puhaskasum 6,5 miljoni euroni. Müügitulu kasvas 9%  ning kontserni kasum 5%.

Kontserni tulud kokku olid 49,9 miljonit eurot, kasvades aastaga 3,2 miljonit eurot ehk 7 protsenti võrreldes eelneva aastaga. Tuludest 81 protsenti moodustas müügikäive ja 19 protsenti muud äritulud

Käibest 36 protsenti moodustasid lennundustulud ning 64 protsenti mittelennundustulud. Lennundustulude maht oli kokku 14,7 miljonit eurot ning mittelennundustulude maht kokku 25,6 miljonit eurot. Kontserni lennundustulud kasvasid 11 protsenti ja mittelennundustulud 8 protsendi võrra. Kontserni kulud olid kokku 43,3 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,9 protsenti. Tööjõukulude kasv oli 1,6 mln eurot ehk 9,8 protsenti.

Parandamaks riigi ühenduvust Euroopaga ja kasvatada lennuturismi Eestisse katab riik reisija- ja lennufirma põhist julgestus-ja päästekulusid aastas kokku summas 4,1 mln. eurot. Tegelikud kulud on 6,1 mln eurot. 2017.aastal kasvasid julgestus-ja päästekulud kokku 0,4 mln eurot ehk 6,9%.

Regionaalsed lennujaamad teenindasid 2017.aastal 60,9 tuh. reisijat ehk 14,1% enam kui 2016.aastal. Regionaalsete lennujaamade sihtfinantseering tegevuskulude katteks kokku oli 1,6 milj. eurot. Sihtfinantseering on püsinud samal tasemel aastast 2014.  Regionaalsed lennujaamade kahjum on 0,5 mln eurot ning kahjum kasvas 8,7%.

Ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit (EBITDA) oli 13,9 miljonit eurot, kasvades aastaga 0,2 miljoni euro võrra.

Kontserni bilansimaht oli 2017. aasta lõpuks 181,4 miljonit eurot, kasv 26 miljonit eurot ehk 16,7 protsenti. Kontsern tasus mullu laene kokku 4,55 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga oli laenujääk 32,2 miljonit eurot.

Tallinna Lennujaama kontsern investeeris möödunud aastal 32,8 miljonit eurot, sellest Tallinna lennujaam koos regionaalsete lennujaamadega 31,6 miljonit eurot (regionaalsed lennujaamad 0,2 miljonit eurot ) ja Tallinn Airport GH 1,3 miljonit eurot.

Tallinna lennujaama kõige olulisem projekt oli 2016. aastal alanud lennuliiklusala laiendamine ida ja lõuna suunal, millesse investeeriti 2017. aastal 15,3 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfondi poolne sihtfinantseering projektile oli 8,5 miljonit eurot. Teised suuremad investeeringud olid reisiterminali laiendus maksumusega 4,8 miljonit eurot, maade soetamine kaubaterminalide rajamiseks 3 miljonit, õhusõidukite värvimisangaar 2,4 miljonit eurot, parkimismaja ehituse ettevalmistamine 1,7 miljonit eurot, julgestuskontrolli 5 uue kontroll-liini soetamine 1,1 miljonit eurot.

Tallinna Lennujaam kontsern käitab Lennart Meri Tallinna lennujaama, Kärdla lennujaama, Kuressaare lennujaama, Tartu lennujaama, Pärnu lennujaama, Ruhnu lennuvälja ja Kihnu lennuvälja. Tallinna Lennujaama kontserni kuulub tütarfirma AS Tallinn Airport GH, mis osutab lennufirmadele maapealse käitamise teenust.