Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peeter Kibe: tarneahela juhtimine on töö tarnijaga
Tarneahela juhtimine muutub Peeter Kibe hinnangul aina olulisemaks. "Igasugused logistilised lahendused on täna ettevõtetel palju kättesaadavamad kui varem. Suured tarnijad on palju rohkem avatud koostööks lõppkliendiga, mitte vahendajaga. Tarneahel otsib täna võimalusi, kuidas lõppkulu paremaks saada. See on koht, kus on võimalik kokku hoida," ütleb Peeter Kibe.
TULEKUL
Kalevi ja Põltsamaa Felixi ostujuht Peeter Kibe esineb 22. ja 23. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil "Midagi on puudu".
Oma ettekandes räägib Peeter Kibe kogemusloo toimivast hankesüsteemist ja headest tarnijasuhetest.
Konverentsi korraldavad Pärnu Konverentsid koos Tööstusuudised.ee ja Logistikauudised.ee-ga.
Veel ütleb Kibe, et tarneahela juhtimine ei ole midagi sellist, mida peaks pelgama. „Tarneahela juhtimist ei tasu karta, pigem sisse vaadata ja analüüsida – ei ole see nii suur asi midagi,“ märgib ta.
Järgneb intervjuu Peeter Kibega:
Kuidas te tarnijaid valite?
Suur hulk tarnijaid on ajalooliselt kujunenud. Läbi erinevate kanalite tuleb infot ka uute potentsiaalsete tarnijate kohta. Meile saadetakse pidevalt informatsiooni ja käime ise messidel.
Reeglina oleme kasutanud sellist lähenemist, et vahetame tarnijaga infot ja püüame aru saada, kas tal on potentsiaali saada meie tarnijaks. Meie jaoks on olulised kvaliteet, tarnekindlus ja hind. Tarnija tehased peavad olema auditeeritud vastavalt meie mängureeglitele. Kui tundub, et tarnija suudab meie kriteeriume täita, kaasame ta hangetesse.
Lisaks, kui tarnijad suudavad pakkuda huvitavaid hindu või tingimusi, siis teeme teise sammu ehk võtame ette spetsifikatsioonid ja hakkame testima nende pakutavaid materjale väikeses mahus.
Näiteks pakendite hankeid teeme iga kolme aasta tagant ja pärast hanget peame tegema otsuse, kas tahame uuele tarnijale üle minna või mitte. Kui näeme, et uus on suure potentsiaaliga ning suudab pakkuda sobivaid tingimusi ja kokkuhoiu võimalusi, siis me hakkame selle tarnijaga tööle ja püüame ta süsteemi juurutada.
Milline on ideaalne tarneahel?
Ideaalseid asju pole olemas, kuid liigume teatud tegevustega ideaalsema tarneahela poole. Meil on üsna hästi toimivad tarneahelad erinevate tarnijatega. Meil on väga häid tarnijaid, kes on võimekad ja paindlikud. Ma väga usun ka VMI-lahendustesse – ka toorme ostmisel, kus saaksime call off´ide ja ostuspetsialisti töö omalt poolt välja lülitada ja selle tarnijale nihutada. Ikka selleks, et tarnija hakkaks vastavalt meie saadetud andmetele vajadusi planeerima ja materjali saatma.
Kas tarneahela juhtimine on Eesti juhtidel fookuses?
Hetkel kuum
Mulle tundub, et see läheb järjest rohkem fookusesse. Igasugused logistilised lahendused on täna ettevõtetel palju kättesaadavamad kui varem. Suured tarnijad on palju rohkem avatud koostööks lõppkliendiga, mitte vahendajaga. Tarneahel otsib täna võimalusi, kuidas lõppkulu paremaks saada. See on koht, kus on võimalik kokku hoida.
Vaadates nüüd puhtalt seda, mis Orklas toimub, siis mida aasta edasi, seda suurem fookus on tarneahelal ja sealt sünergia otsimisel või õhu väljalaskmisel. Vähemalt viimast kolme aastat vaadates on see fookus ainult kasvanud. Arvan, et see laiem trend.
Millist nõu annaksid väikestele ettevõtetele tarneahela juhtimiseks?
Tarneahela juhtimine on töö tarnijaga ja mõistmine, millest koosneb hind. Meie oleme täna oma tarnijaga töötades jõudnud üsna avatud kalkulatsioonideni. Orklal on natuke lihtsam aru saada teatud hinnakujunemisest, kuna tunneme tooraineturgu. Teame, milline on toormeturg ja conversion cost. Tarneahela juhtimist ei tasu karta, pigem sisse vaadata ja analüüsida – ei ole see nii suur asi midagi.
NB! Pikemat intervjuud Peeter Kibega saate lugeda 21. märtsil Äripäeva vahel ilmuvast Tööstuse erilehest ja seejärel ka veebist tööstusuudised.ee.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele