Kuigi maailm liigub transpordis järjest keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutuselevõtu poole, sõidab suurem osa inimesi ka 10 aasta pärast ilmselt bensiini- või diiselsõidukiga, kirjutab autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat.

- Arno Sillat.
- Foto: Meeli Küttim
Euroopa poliitikud on võtnud autode saastamise teema väga tõsiselt ette, tehes ettekirjutusi ja kehtestades reegleid nii riikidele kui ka autotootjatele.
Riigid peavad aastaks 2020 transpordis kasutusele võtma vähemalt 10% ulatuses taastuvenergia. Autotootjatele on Euroopa Komision määranud alates 2021. aastast toodangu CO2 keskmise piirmäära 95 g/km. Kõigile arusaadavas keeles tähendab see auto kütusekulu 4,1 liitrit bensiini või 3,6 liitrit diiselkütust 100 kilomeetri läbisõidu kohta. Värskelt esitles Euroopa Komisjon aga juba järgmise perioodi eesmärke – vähendada sõiduautode heitmeid veel 30% aastaks 2030. Peamine tee selle saavutamiseks on elektriautode osakaalu tuntav tõus.
Poliitikud ajast ees
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selles osas on poliitikud jõudnud teadlastest ja inseneridest ette – tänane tehnika tase ei võimalda veel autode mõttes kogu maa kiiret elektrifitseerimist. Ei jätku piisavalt voolu riikide ega kodumajapidamiste tasemel, samuti napib liitiumi akude jaoks ning puuduvad piisava tihedusega laadimisvõrgud.
Autor: Arno Sillat, AMTELi tegevjuht
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.