10. oktoobril 2017 ratifitseeris Leedu parlament 96 poolt- ja 1 vastuhäälega Rail Baltica rajamise leppe, mille kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid Tallinnas selle aasta jaanuaris.

- Rail Baltica eskiis
- Foto: Hendrikson & Ko
Esimesena ratifitseeris leppe Eesti Vabariigi Riigikogu, mille 19. juuni 2017. aasta istungil kogus leppe ratifitseerimine 63 poolt- ja 20 vastuhäält. Järgnes Läti parlamendi 22. juuni 2017. aasta ühehäälne otsus lepe ratifitseerida.
„Ratifitseerides riikidevahelise leppe, kinnitasid kolm Balti riiki oma pikaajalist pühendumust Rail Baltica projekti arengule. Tegu on olulise sammuga, mis tõendab Balti riikide huvi viia ellu projekt, millel on märkimisväärne tähtsus eri osapoolte jaoks: Balti riikide avalikkuse, võimalike klientide, töövõtjate, ehitus- ja raudteedega seotud tööstuse ning ka meie peainvestori – Euroopa Liidu Komisjoni – jaoks, samuti meie Rail Baltica projekti partnerite Soome ning Poola jaoks,“ kinnitas ühisettevõtte RB Rail AS tegevdirektor ja haldusnõukogu esimees Baiba Rubesa.
Rail Baltica riikidevahelise leppega pannakse paika uue raudteeühenduse rajamise põhimõtted: marsruut, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused. Leppe allkirjastasid Tallinnas 31. jaanuaril 2017 Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.