Praxise analüüs: transpordiinvesteeringud on kasvatanud rongiliikluse kvaliteeti ja reisijate arvu

Transporti suunati  struktuurivahenditest perioodil 2007–2013 üle 750 miljoni ning 2014-2020 ligi 560 miljonit eurot. 59% investeeringute kogumahust on läinud maantee-, 27% raudtee-, 12% veeteedetaristu ja 2% lennujaamade korrastamiseks. Analüüs annab hinnangu perioodi 2007–2013 struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute  mõju kohta.

Raudteetransport on edulugu

Praxise juhatuse liige Katrin Pihor toob välja, et kõige suuremaks edulooks perioodil 2007-2013 võib pidada raudteetranspordi hoogsat arendamist:  „Võrreldes 2007. aastaga on rongireisijate arv kasvanud 1,24 korda. Reisiliikluse kvaliteet on märgatavalt paranenud ja sõiduajad lühenenud. Raudteetaristu terviklik arendamine on hea näide sellest, kuidas luua säästlikke alternatiive maanteeliiklusele.“ Analüüs toob välja, et raudteeliikluse edasiarendus on ka tulevikus võtmetähtsusega, sest see vähendaks vajadust maanteede laiendamise järele. „Tulevikus tuleb rohkem arvestada rongi- ja bussi­liikluse  ühendamise võimalustega, mis tooks rongidesse rohkem sõitjaid. Jätkata tuleb teenuse arendamist, et väljumisajad ja reiside arv suudaks pakkuda bussi- ja autoliiklusele konkurentsi,“ tõdeb Pihor.

Maanteeinvesteeringud säilitavad olukorda

Perioodi 2007-2013 maanteeinvesteeringud on toetanud peamiselt olemasolevate teede korrastamist ning uute teede ehitust. Kuigi see on taganud põhimaanteede vastavuse tehnilistele normidele, ei ole investeeringud toonud kasutajatele kaasa olulist ajasäästu. Liiklusohutus seevastu on märgatavalt paranenud. „Liiklussurmade vähenemine on kahtlemata oluline edasiminek. 2012–2015 vähenes liiklusõnnetustes hukkunute arv 45%, vigastatute arv 32% ja inimkahjuga liiklusõnnetuste arv 28%, kui võrrelda perioodiga 2007–2010. Seejuures on vähenenud just ülirasketes liiklusõnnetustes hukkunute arv,“ võtab analüüsi läbi viinud Stratum OÜ konsultant Dago Antov edusammud kokku.

Rohkem kasutajakeskset ja säästvat planeerimist

Analüüsis märgitakse, et kogu transpordisüsteemi potentsiaali annaks senisest enam ära kasutada, kui arendusel lähtutaks enam kasutajakesksest ja säästvast planeerimisest. Heaks näiteks on kergliiklusteede arendamine, mida kasutatakse nii igapäevaseks tööl- ja kooliskäimiseks kui ka harrastusspordiks. „Et kergliiklusteedel oleks suurem mõju autostumise vähendamisele, on äärmiselt tähtis, et moodustuks loogiline kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks olulisi objekte asulate sees ja vahel. Teisisõnu – tee peaks viima sinna, kuhu inimesed lähevad,“ tõdeb Katrin Pihor.

Lisaks taristule on vaja teenuseid

Mere ja õhutranspordi arenduseks on perioodil 2007-2013 kulunud ligi 100 miljonit eurot, millega parandati kohalike lennujaamade ja sadamate seisukorda. Tartu lennujaamas loodi tingimused rahvusvaheliste regulaarliinide avamiseks. Analüüs toob välja, et piirkondlikud sadamad ja lennujaamad ootavad lisaks taristu korrastamisele paremaid teenuseid. „Saaremaa ettevõtjate hinnangul piirab lennureisijate arvu kasvu ühelt poolt liiga väikese mahutavusega lennuk ja teiselt poolt ebasobivad lennuajad. Seega tuleks edaspidi teenust arendades keskenduda kasutajakesksusele. Lisaks taristule tuleb tagada stabiilsed, regulaarsed ja piisavad teenused. Näiteks võib kaaluda, et riik soetab piirkondliku lennuliikluse tarbeks lennukid, mis antakse kasutada käitajatele nagu praamiliikluse puhul,“ toob Pihor välja analüüsi soovitusi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan tõdeb, et struktuurivahendite toel on välja arendatud väga hea teenuste taristu ja seda eriti raudteel. „Tulevikus on kavas jätkata liiklusohutuse parendamisega ja planeerimisel tuleb senisest enam fookust suunata kasutajakesksele ja terviklikule vaatele, pöörates enam tähelepanu liikumisvõimaluste kombineerimisele ja säästva liikuvuse põhimõtetele,“ võtab Gailan analüüsi tulemused kokku.

Uuringu tellis Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uuringu läbiviimine on rahastatud Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest. Aruandega saab tutvuda Praxise ja Struktuurifondide lehel.