Majandustulemuste raportist selgub veel, et kasvu näitas ka Paldiski-Kapellskäri laevaliin ja kasvu taga on eeskätt Eesti turg ja siit väljaminev kaup. DFDSi Eesti üksuse liinidirektor Peeter Ojasaar ütles Logistikauudistele, et Eesti-Rootsi liini veomaht kasvas 2015. aastaga võrreldes 12% ning kogu Eesti ja Rootsi ro-ro-kaupade koridor 9%.
„2016. aasta oli DFDSi ja Paldiski-Kapellskäri liini ajaloo parim aasta. Mahtude kasvu stimuleeris Rootsi kinnisvaraturu suur nõudlus elamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete järele, mis omakorda tekitas suure vajaduse ehitusmaterjalide järele,“ selgitas Ojasaar kasvu tagamaid. Ta lisas, et Eestist viidigi mullu Rootsi lisaks elektroonikatoodetele kõige enam just betoonelemente, moodulmajade detaile, metall- ja puitkonstruktsioone ning vineeri- ja puitlaastplaate.
Mullu 1. septembril sõlmis DFDS lepingu Eesti ettevõtte Navirail OÜ-ga. Lepinguga omandas DFDS õiguse opereerida sama aasta oktoobrist Paldiski-Hanko liini. Ühtlasi hõlmas leping Naviraili parvlaeva Sailor prahtimist koos meeskonnaga DFDS-ile. Lepingu kestvus on neli aastat.
„Paldiski-Hanko liini ülevõtmine kulges edukalt ja praeguseks oleme selle liiniga tööd teinud kokku kuus kuud. Põhjapanevaid järeldusi on veel vara teha, kuid üldjoontes oleme püstitatud eesmärkide saavutamise graafikus,“ märkis Ojasaar.
Ojasaare sõnul tähendas Paldiski-Hanko liini ülevõtmine DFDSi jaoks ennekõike seda, et liinivõrgustikku õnnestus lisada „link“, mida varem ei olnud.
hea teada
Ettevõtte Läänemere liinide hulka arvestatakse:
• Fredericia/Copenhagen-Klaipeda
• Karlshamn-Klaipeda
• Kiel-Klaipeda
• Kiel-St. Petersburg/Ust Luga
• Kapellskär-Paldiski
• Paldiski-Hanko
Eesmärk kasvatada turuosa
Peeter Ojasaare sõnul on ettevõtte ootused 2017. aastal pigem mõõdukad kui liigaoptimistlikud, sest konkurentsiolukord Läänemerel on muutunud. Riia-Stockholmi liinile lisandus teine laev, Ventspils/Liepaja-Nynashamni liinile lisati väljumisi, samuti on tasakaalust väljas Baltikumi ja Rootsi kaubavahetuse eksport ja import ning vähem tähtis pole Eesti kütuseaktsiisi kergitamisest tingitud kütusehinna märkimisväärne erinevus Balti riikide lõikes, loetles Ojasaar põhjuseid. Ta lisas, et kütusehinna erinevus teeb Eesti vedajatele Läti või Leedu kaudu Skandinaaviasse suundumise märksa atraktiivsemaks.
Veel ütles Ojasaar, et ettevõte seab 2017. aasta eesmärgiks siiski turuosa suurendamise. „Eesmärgiks on kasvatada DFDSi Eesti-Rootsi koridori turuosa, milleks 2016. aastal oli 53%,“ sõnas ta. Ojasaar lisas, et turuosa suurendamiseks on DFDS lisanud nii Rootsi kui Soome suunale ühe lisaväljumise ning ühtlasi on ettevõte teel ka toodete ja teenuste digitaliseerimise poole, mille tulemusel peaks kiirenema infovahetus.