Eile allkirjastati Tallinnas esimese suure infrastruktuuri projekti rahastamine Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri järgi nime saanud Junckeri fondi toetusel.

- Tallinna Lennujaama tegevjuht Piret Mürk-Dubout
- Foto: Marko Mumm/Meediafoto
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja Tallinna Lennujaam allkirjastasid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu, millega rahastatakse lennujaama laiendus- ja uuendustöid. EIB laenul on Junckeri fondi – alias Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) – tagatis.
Nii rahandusminister Sven Sester kui ka majandusminister Kadri Simson kinnitasid eile, et Eesti võib selle fondi toel edaspidi teisigi suuri infrastruktuuri projekte rahastada. See oleks üks võimalus. “Kõik uuenduslikud viisid erasektori raha kaasamiseks transpordivõrgustiku arendamisel ja parandamisel on tervitatavad,” ütles Simson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aastal teenindas Tallinna Lennujaam üle 2,22 miljoni reisija, saavutades kõigi aegade parima tulemuse. Detsembris läbis Tallinna Lennujaama ligi 160 tuhat reisijat, ehk 19 protsenti enam, kui aasta varem. Kogu aasta lõikes kasvas reisijate arv 2,5 protsenti.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.