Eestit võib Rail Balticuga tabada hiiglaslik majandusprobleem, mille võimalikkust valitsus on seni järjekindlalt ignoreerinud, leiab ettevõtja ja juhtimisteaduste dotsent Endel Oja (IRL).
Praegu ei ole peale peamiselt soovunelmatele tuginevate prognooside ja AECOMi uuringu (analüüsi baasandmed tuginevad 2008. aasta andmetele) suudetud tuua esile arvutusi, mille alusel saaks otsustada projekti tasuvuse üle. Jutud nn kaasnevatest positiivsetest mõjuritest, nagu kaitsevõime tõstmine, ei ole tõsiseltvõetavad.
Me ei ela enam teise maailmasõja tehnoloogia tingimustes. Samuti on marginaalse tähtsusega reisijatevedu Rail Balticul ja seda väheneva mõjuga lõuna poole liikudes, sest autotranspordi teekond Poola suunas vastavalt lüheneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.