Maanteeamet otsib soodsaimat lahendust turbaväljade ületamiseks

 Tulevase trassi alal asuvate katselõikude eesmärk on leida 2016. aasta lõpuks alternatiiv kuni 1 miljon m3 turba välja kaevamisele ning asendamisele liivaga.

 Turbaalade  sügavus on lõigul Kose-Mäo valdavalt 1-4 meetri vahel. Klassikaline lahendus sellistele aladele ehitamisel on olnud tee aluse turba asendamine kandva pinnasega. Antud juhul tähendaks see ca 1 miljon m3 turba välja kaevamist, asendamist ja ladustamist. „Tegu oleks väga kuluka ja keskkondlikus plaanis küsitava ettevõtmisega,“ kommenteeris Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum. Tema sõnul on turvast on mitmel juhul jäetud ka mulde alla geotehniliste tugevusmeetmeteta, kuid enamasti on sellega kaasnenud hilisemalt suured ebatasasused, vajumised ja praod. Sellised defektid suurendavad oluliselt hilisemaid kasutaja- ja hooldekulusid. „Kõige uuemate tehnoloogiate valguses võib osutuda otstarbekamaks hoopis selliste geotehniliste tugevusmeetmete nagu geotekstiili või geokärje kasutamine turbakihi kandevõime suurendamiseks,“ selgitab Maanteeameti teedearengu osakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts. Ta lisab, et optimaalse turbaületustehnika väljaselgitamiseks ehitatakse tulevase trassi alale kuus 30-meetrist katselõiku. Tulemuste analüüsi osas lisatakse neile kuuele hiljem veel neli arvutuslikku lahendusvarianti ehk kokku saadakse 10 erinevat konstruktsiooni võrdlusalternatiivi. Maanteeameti spetsialistide kõrval  on projekti kaasatud eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist ja AS-st Ramboll Eesti.  Katselõigud ehitab Lemminkäinen AS. Investeeringud uuringu- ja katsetegevusse moodustavad ca 0,5% tulevase ehitusprojekti kogumaksumusest ehk 963 000 EUR. Võõbu katselõigu ehitustööd lõppevad tänavu septembris ning vajumite monitooringute geotehnilised analüüsid valmivad 2016. aasta oktoobriks. Normaaltingimustes kestaks katselõikudel tulemusteni jõudmine kuni 5 aastat, kuid teelõike liivaga üle koormates jõutakse tulemusteni aastaga. Turbalõikude arvutus- ja katsetuste andmeid soovib sisendinfona Rail Balticu tehniliste tingimuste koostamiseks kasutada ka Tehnilise Järelvalve Amet, sest ca 1 miljon m3 turvast jääb ka Rail Balticu trassi alla. Lisaks kasutatakse katsetuste infot kõigi tulevaste teelõikude õgvendustel soodes ning sildade pealesõitude rajamisel pehmete aluspinnaste korral. 4-realine maantee trass kinnitati 1998. aastal. Ramboll Eesti AS koostas 2009. aastal Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu eelprojekti, mille tase on pretsedenditu. See on üks kõige läbitöötatumaid eelprojekte Eesti teedeehituse ajaloos. Alternatiivi turbaväljast mööda ei ole, sest see eeldaks teekonna pikendamist 5 kilomeetri võrra.