Autor: Mariliis Pinn • 2. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt üha enam lennufirmasid on varustamas oma reisijaid ka pilvedest kõrgemal toimiva wifiühendusega. Rohkem on see levinud USAs ja üle ookeani lendudel. Euroopas hakkas seda teenust esimesena pakkuma Norwegian Air.

Teenuse tasuvus ja seega ka olemasolu sõltub paljuski lennu pikkusest, kuid ühteviisi kallis on see veel igal pool. Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelineni sõnul ei saa Euroopa firmasid Ühendriikide ettevõtete ega kauglennupakkujatega otseselt võrrelda. “Esimese puhul kasutatakse maa-õhk-tüüpi internetiteenust (GoGo), mida meie mandril ei pakuta,” osutas Eskelinen. “Lisaks on üheks piiravaks asjaoluks suhteliselt lühikesed lennud, mis piirab potentsiaalsete teenusekasutajate arvu. See omakorda paneb surve alla investeeringute tasuvuse.” Estonian Air pole traaditati pakkumise mõtet siiski maha matnud ja uurib sarnaselt teiste Euroopa lennu- firmadega alternatiivseid võimalusi, mis tehnoloogia ja hinnaga lendudel võrgu- ühendust pakkuda. “Täna oleme oma lennukites katsetamas kohalikku pardavõrguteenust, mis võimaldab lugeda ajakirju, uudiste RSSvoogusid, suhelda läbi võrgu kaasreisijatega ja mängida erinevaid arvutimänge,” selgitas Eskelinen. “Teenuse kasutamine on reisijale tasuta ja selle kasutamiseks tuleb reisijal ühendada oma mobiiliseadmed või elektroonilised märkmikud meie pardavõrguteenusega.”

USA üks kõige kiiremini kasvav ettevõte on Gogo, kes suutis esimesena lennukid edukalt internetti ühendada ja on sellesse võrku ühendanud juba ka lennufirmade Delta, American ja US Airways lennukid. Tänaseks on internetiseeritud üle 2000 lennuki, mis kuuluvad 11 eri kompaniile. Lisaks naudivad taevases kontoris wifit veel 6000 eralennuki omanikku. Gogo puuduseks on see, et süsteem vajab maapealseid maste, mis on umbes 400kilomeetrise leviraadiusega, ehk ookeani kohal nende ühendus katkeb.

Selle puuduse on likvideerinud Californias asuv Row 44, kelle wifivõrk tugineb satelliitidele ja sellel on seetõttu ka tunduvalt parem ühendus. Aga ka tunduvalt kallim kui Gogo oma. USAs on nende teenuseid kasutamas Mango Airlines, Euroopas Norwegian Air ja Icelandair. Nii on Ühendriikides selle tehnoloogia hind suurusjärgus paar dollarit 15 minuti eest kuni 15 dollarit kogu lennu ulatuses. Seetõttu pole Go-Go Euroopas kanda kinnitada suutnud ja siin otsitakse teisi lahendusi.

 Tunamullu novembris teatas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, et ELi sees on peagi lubatud 3G ja 4G andmeside teenuste kasutamine lennukites. Kuna kommertsotstarbeks arendatud andmeside võrgud ei levi nii suurtel kõrgustel, tuleb lennukitele paigaldada spetsiaalne aparatuur, mis võtab andmeside ühendust vastu, ning jagab seda wifina välja. Kõnealust aparatuuri hakkab Euroopas pakkuma brittide satelliidi firma Inmarsat. Firma teeb koostööd erinevate andmesideteenuste pakkujatega üle Euroopa Liidu. Katkematu andmeside tagab kosmoses olev satelliit Europasat, mis vastutab lennuki ühendamise eest ühelt mastilt teisele. Euroopa Liidu põhine teenus peaks käivituma 2017. aastaks. Lisaks arendab Inmarsat ka globaalselt töötavat lahendust, mis peaks käivituma 2016. aastal.

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ajakohastas mullu suuniseid kaasaskantavate tehnikaseadmete kasutamise kohta lennukis. Suunistes on öeldud, et neid seadmeid võib kogu reisi vältel (sh ruleerimine, õhkutõus ja maandumine) hoida sisselülitatuna lennurežiimil (st mobiilsideühendus on välja lülitatud), ilma et see ohustaks turvalisust. Sarnase otsuse tegi varem juba USA föderaalne sidekomisjon. Endine ELi transpordivolinik, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas palus enne oma ametiaja lõppu, et EASA kiirendaks tehnikaseadmete ohutut kasutamist lennukis käsitlevate suuniste läbivaatamist.

Mobiilsideühendus on praegu võimalik üksikutes spetsiaalselt varustatud lennukites, mis võimaldavad võrguühendust. Sel juhul ei kasuta reisijad maapealset võrku, vaid sertifitseeritud ohutut pardasüsteemi. Lähiaastatel võib oodata võimaluste avardumist. Nimetatud teenust pakkuvate lennukite kohta võttis komisjon vastu telekommunikatsiooni käsitlevad otsused, mis võimaldavad pakkuda 3G ja 4G mobiilsidevõrke, et tagada mobiilsideseadmetele parem ühendus. Ometi on telefonikõnede mõte leidnud oluliselt negatiivset vastukaja.

USA lennusaatjad muretsevad, et häälekad kõned võivad häirida kaasreisijaid, mis võib kaasa tuua konflikte. Võimalused avarduvad, kuid kindlasti on võrguühendus lennukis ka järgnevate aastatel pigem kallis lõbu.