Merekonteinerite tulek võttis sadamas meestelt töö

Konteinerid
Konteinerite standardiseerimine võimaldas neid sadamates hakata tõstma...

Konteinerid muutsid kauba laadimise sadamates nii lihtsaks, et vaatamata kaubamahtude suurenemisele koondati eelmise sajandi teises pooles Ameerika idaranniku sadamates kaks kolmandiku sadamatöölistest, Suurbritannias jäi aga 70 000 töölisest alles vaid 10 000.

Tänapäeval igapäevasena tunduvad kaubakonteinerid said alguse eelmise sajandi keskpaigast. Sinnani veeti kaupa laevadel anumates, mis kellelegi oli käepärast – puukastid, korvid, kotid, erinevate mõõtudega metallist konteinerid. 1950ndatel läbiviidud uuringust selgus, et 60-75% transpordi hinnast tuli tegevuskuludest sadamas. Kogu saabunud kaup oli vaja hoolikalt ümber laadida, vältides purunemist ja kadu. Lisaks tohutule tööjõule, kulus hulgaliselt ka aega. Tarneajad venisid lubamatult pikaks. Ainukese erandi moodustas toornafta transport, mille tarbeks olid nii laevadel kui sadamates spetsiaalsed vahendid kiireks ümberlaasimiseks.

1961. aastaks moodustasid  Ameerika Ühendriikide üleookeanilised veod impordi ja ekspordi maksumusest keskmiselt  rohkem kui 10% ning mõnede toodete puhul kujunes hind nii kõrgeks, et see tegi kauplemise võimatuks.

Sõjavägi näitas eeskuju

Malcolm McLean
Malcolm McLean oli esimene, kes sai aru konteinerite kasulikkusest äris.

Mõningase standardiseerimise oli USA kasutusele võtnud Teise Maailmasõja ajal, kui lahingvarustust veeti ühetaolistes 8'6" x 6'3" x 6"10" metallist konteinerites. Sellest ajendatuna tuli maanteetranspordi ettevõtte juht Malcolm McLean mõttele võtta kasutusele samalaadsed konteinerid ka kommertskauba vedamiseks. Efektiivsuse saavutamiseks pidid uued mahutid olema suuremad kui sõjaväe omad, samas siiski piisavalt kompaktsed, et neid oleks võimalik laadida ka veokitele ning rongi platvormvagunitele.

Uue konteinerite süsteemi kasutusele võtnud McLeani firma korraldas nendega kaubavedu koos teise vedajaga Matson Navigation Company. Nad vedasid kaupu konteineritega Ühendriikide siseliinidel suure eduga viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Nende edu innustas paljusid teisi ekspedeerijaid samalaadset süsteemi kasutama.

Alguses  olenes konteineri suurus siiski vedajast, kauba eripärast ning tootmisettevõtete ettekirjutustest kauba transportimisele. Õige pea nähti, et parima tulemuse tagaks ülemaailmne konteinerite standardiseerimine. Uus regulatsioon nägi ette lisaks mõõtudele ka materjali ning vastupidavuse kriteeriumid. Oluline oli konteineri sobivus nii laevale, veokile kui rongile. Rongide puhul pidi arvestama, et raputus- ja põrutusjõud on  suuremad kui muudel transpordivahenditel.

Konteiner tõi sadamatesse koondamised

Uus konteinerite süsteem tõi kaasa massilise sadamatööliste koondamise. Standardid võimaldasid kasutusele võtta tõstmisseadmed ning käsitsi tehtud töö maht kahanes oluliselt. Nii vähenes tööliste arv kuuekümnendatest kuni kaheksakümnendate lõpuni Ühendriikide idaranniku sadamates kahe kolmandiku võrra ning Suurbritannias isegi 70 000-lt 10 000ni, kuigi rahvusvaheline kaubavedu suurenes 600%.

Taust

Revolutsioon merekonteineritega

Konteinerite kasutusele võtmine muutis revolutsiooniliselt maailma kaubanduse arengut.

Malcolm McLean on pärjatud mitmete aunimetustega oma algatuse ja panuse eest. International Maritime Hall of Fame on valinud ta sajandi inimeseks.

1956. aastal maksis kauba laadimise tonn 5,86 dollarit. ISO standardiseeritud konteinerite süsteemi kasutusele võtmise järel langesid kaubalaadimise kulud 0,16 dollarini tonni eest.

Tänapäeval leiavad mahakantud kaubakonteinerid kasutust muudeski valdkondades, populaarseim on majade ehitamine.

Osale arutelus

  • Helen Helm

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,60 -0.0813466
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0655415
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153413
Filipiinide peeso PHP 59,07 -0.0186176
Hiina jüaan CNY 7,62 0.0800956
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.1113122
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0931539
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.0585337
India ruupia INR 80,76 0.1488077
Indoneesia ruupia IDR 15939,73 0.0401046
Islandi kroon ISK 135,55 0.0369004
Jaapani jeen JPY 125,65 0.1434606
Kanada dollar CAD 1,50 0.1133711
LAV rand ZAR 15,84 -0.3134086
Lõuna-Korea vonn KRW 1275,58 0.0886657
Malaysia ringgit MYR 4,63 0.1233846
Mehhiko peeso MXN 21,85 -0.0237915
Norra kroon NOK 9,78 0.0624143
Poola slott PLN 4,33 0.0346172
Rootsi kroon SEK 10,62 -0.0160038
Rumeenia leu RON 4,76 -0.0357323
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0912706
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1727713
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0705281
Taani kroon DKK 7,46 0.0348539
Tai baht THB 35,46 0.2895756
Tšehhi kroon CZK 25,62 -0.0429101
Türgi liir TRY 6,03 0.1277542
Ukraina grivna UAH 30,67 0.0969454
Ungari forint HUF 317,30 -0.031506
USA dollar USD 1,13 0.0705841
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.4081633
Valgevene rubla BYN 2,43 0.0164948
Vene rubla RUB 74,34 -0.0005381

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019