Autor: Tanel Raig • 27. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaubanduskoja ettepanek: tõstame päevaraha piirmäära

Kaubanduskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha piirmäära ja viia see sõltuvusse riigi elukallidusest. Päevaraha tõstmise eest on aastaid võidelnud autovedajad.

Kaubanduskoda pakub välja kaks võimalikku lahendust:

1) Tõsta välislähetuste päevarahade määra, mis võiks jääda vahemikku 55-65 eurot, sõltumata sihtkoha riigist. Hoolimata elukalliduse tõusust pole päevarahade maksuvaba piirmäära suurust Eestis muudetud 14 aastat. Ainuüksi toiduhinnad on Euroopa Liidus selle aja jooksul tõusnud oluliselt ning samuti on Eestis kehtivast määrast oluliselt kõrgemad meie naaberriikides kehtivad määrad.

2) Luua diferentseeritud päevarahade määrade süsteem, kus päevaraha piirmäär oleks riigiti erinev ja sõltuks sihtriigi elukallidusest. Analüüsides naaberriikide kogemust, on paljudel kasutusel taoline süsteem, mis on sõltuv lähetuse sihtriigist ja elukallidusest. Ka sellisel juhul peaks keskmine päevaraha määr tänasega võrreldes oluliselt tõusma.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul pöördusid Kaubanduskoja poole mitmed ettevõtjad, kes andsid teada, et elukalliduse tõusust ja inflatsioonist tingituna ei vasta välislähetuse päevaraha enam tegelikele vajadustele. „Tänane päevaraha määr - 32 eurot on kehtinud juba üle kümne aasta ja kuigi kõik saavad aru, et elu ümberringi, nii Eestis kui välisriikides, on kallimaks läinud, siis see on üks väheseid määrasid, mis püsib 2000ndate alguse tasemel. Analüüsisime ka lähiriikide päevarahade määrasid ning sellest tulenevalt on ka meie ettepanekud tehtud. Analüüsi tulemus on see, et Eestis on maksuvaba päevaraha piirmäär võrreldes naaberriikidega väiksem. Täiendavalt tuleb ka arvestada, et Eesti palgatase on Euroopa Liidu keskmisest madalam. Kui töötaja on välislähetuses, siis oleks oluline, et ta ei peaks oma palgast välislähetuste kulusid kinni maksma, vaid tööandja saaks mõistlikud kulutused vajalikul määral maksuvabalt hüvitada. Analüüs näitas sedagi, et paljudes riikides on kasutuses diferentseeritud määrade süsteem, kus päevaraha sõltub sihtriigi elukallidusest. Ka meie võiksime seda kaaluda, kuigi ühtne määr on administreerimise mõttes siiski lihtsam. See oleks pigem alternatiiv olukorras, kus ühtse määra oluliseks tõstmiseks puudub üksmeel,“ lisas Palts.

Kaubanduskoda näeb, et mõistlik oleks mitte loobuda tänasest päevarahade süsteemist, kuid tõsta senist piirmäära, mis peaks jääma vahemikku 55-65 eurot. Peamiseks eesmärgiks on, et töötaja ei peaks oma palga arvelt maksma sihtkohariigi elukallidusest tulenevat hinnavahet. Enim leidis Kaubanduskoja liikmete poolt toetust 64 euro suurune päevaraha piirmäär, kuid lõpliku määra suurust loodetakse analüüsida täiendavalt koos ministeeriumiga.

Päevaraha kasutamise eesmärgiks on hüvitada isikule välisriigis viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud, millest suurima osa moodustab toit.

Kaubanduskoda esitas oma ettepaneku rahandusminister Maris Laurile 24. novembril.

Täispikka arvamust saab lugeda SIIN.

Allikas: Kaubandus-tööstuskoda.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077