Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raivo Vare kutsub Muuga Sadamasse kriisikoosolekule
14. mail toimub Muuga Sadamas Transiidikonverents Transestonia, mis kannab pealkirja „Kriisikoosolek“. Raivo Vare juhtimisel arutatakse tegevusplaanide üle transiidisektoris.
Konverentsi korraldaja Illimar Paul kirjutab konverentsi tutvustuses, et lähtudes valitsevast olukorrast, kutsutakse Eesti Logistikaklastri poolt juubelikonverentsi raames kokku kriisikoosolek, kus meie tipp-poliitkud, majandusteadlased, analüütikud ja eksperdid arutlevad Raivo Vare modereerimisel neljas diskussioonipaneelis ettevõtjatega tegevusplaanide ja võimalike tulevikustsenaariumite üle.
Eesti majandus põhineb 70% ulatuses teenustel. Teenuste ekspordis domineerib logistika ülekaaluka 40%-ga esikohal, ületades IKT teenuseid kümnekordselt. „Seega unistame küll pilvedest, ent tulu teenime jätkuvalt rööbastelt,“ nendib Paul.
Meie logistikaettevõtted annavad tööd 82 000 inimesele. Eesti suurimateks sotsiaalmaksu maksjateks on logistikaettevõtete tippjuhid, kelle panus riigieelarvesse ületab keskmise maksumaksja oma kuni 70-kordselt. Geograafilisest asukohast ja maailmamajandusest tulenevalt on Eesti logistikasektori olulisim võtmeklient, strateegiline koostööpartner ja transiididoonor Venemaa, selgitas Paul. „Eesti logistika, meie majandus ja seeläbi riigieelarve tasakaal sõltuvad Venemaast kaugelt suuremal määral, kui me seda sooviksime ja endile ette kujutada tahame. Seni edukaimate riigile kuuluvate ettevõtete, Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee, äriplaanid arvestavad eelkõige Venemaalt pärinevate ja sinna suunduvate kaubavoogudega. Rääkimata meie 100%-sest sõltuvusest Venemaalt tarnitavast maagaasist,“ leidis Paul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konverents toimub 14. mail Muuga Sadamas. Konverentsi detailne kava avaldatakse pärast kooskõlastusi kõigi esinejatega.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.