Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parvlaevaliikluse tulevik pole veel üheselt selge
Riigikogu liikmed esitasid 3. detsembril arupärimise parvlaevaliikluse tuleviku kohta. Rahandusminister vastas sellele eile.
Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Teie poole pöördunud, et arutada nelja laeva soetamise rahastamisskeemi?
Vastus on jah. 26. septembril teatavasti arutas asja ka valitsuskabinet.
Kas nelja parvlaeva soetamise skeem ei lähe riigiabi põhimõtete alla? Kas hange pole mitte lootusetult hilinenud?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigiabi põhimõtte alla minemist tuleb kontrollida, selleks tuleb konsulteerida Euroopa Komisjoniga ja see voli on majandusministeeriumil. Kui ta peaks minema selle piirangu alla, tuleb riigiabi luba taotleda, selles ei ole midagi liiga ebatavalist.
30. september on see viimane tähtaeg, et 1. oktoobriks asi ära teha. Selles ei saa nüüd lõpuni kindel olla. Valitsuskabinet muidugi avaldas ka kahtlust selles suhtes. Juhul kui ei õnnestu, tuleb majandusministeeriumil üks vahehange korraldada
ja alternatiiviks on ikkagi hilisema valmimistähtajaga laevade ehitamine. Aga ei saa ju ka välistada, et olemasolevate laevade omanikud konkursil osalevad.
Riigikogu suurendas parv laeva dotatsioone 600 000 euro võrra eesmärgiga tihendada liinigraafikuid. Majandusministeerium ei ole järginud sihtfinantseeringu kasu tamist.
Kõigepealt, liinigraafikuid on tihendatud. Konkreetsed numbrid võiks teile üle kinnitada majandusministeerium. Aga raha andmine riigieelarvest on eeldus, see ei ole kohustus kogu raha ära kasutada. Eks ikka peab raha kasutamise otstarbekust kogu aeg hindama ja vaatama, milline on tegelik vajadus.
Ma ei usu, et riigikogu siin raha eraldades oli täpsem, kui suudab olla jooksvalt selle põhjal majandusministeerium. Nii et raha on kulutatud otstarbekalt, ja kui kõik ei ole hästi kulutatud, siis järelikult on saadud paremini või vähemaga hakkama.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.