Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik: Rail Baltic arendab ka kohalikku rongiliiklust
Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul on prioriteet endiselt rahvusvaheline kiire rongiühendus, kuid tähelepanu pööratakse ka kohaliku rongiliikluse võimaluste loomisele. "Kohaliku liikluse võimalikkus ei ole trassi valiku põhiline kriteerium, küll aga on see alternatiivsete trasside võrdluses lisaargument," ütles Sirp tänasel Rail Balticu juhtkomitee kogunemisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.
Lisaks võttis juhtkomitee teadmiseks ministeeriumi seisukoha praeguste raudteeliinide edasiarendamisel. Vastavalt transpordi arengukava 2014-2020 eelnõule jätkab riik investeeringutega raudtee taristusse, et tagada kiirus 120 km/h ning kohati ka kuni 140 km/h.
Rail Balticu juhtkomiteesse kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi esindajad ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanem.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast Skandinaaviat ja Venemaad, teiselt poolt Lääne-Euroopat.
Seotud lood
Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valdade juhid otsustasid Harjumaa territooriumil Rail Balticu reisiliikluseks eelistada olemasolevat raudtee koridori, kaubavedudeks pakuti alates Sakust välja uut trassialternatiivi.
Eilsel Rail Balticu rakkerühma kohtumisel jõudsid Eesti, Läti ja Leedu esindajad arusaamale, et Rail Balticu ühisettevõtte asutamise ajagraafik ei võimalda ettevõtte asutamist 1. jaanuariks 2014.
"On üsna tõenäoline, et Pärnut läbiva otsetrassi puhul takerdub valitsus trassialuse maa sundvõõrandamisse ning muldkeha jaoks tarvilike uute kaevanduste avamise protsessidesse", ütles eelnõu algataja, Valga linnapea Kalev Härk.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.
Enimloetud
1
3
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Viimased uudised
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Konverentsid
Hetkel kuum
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele