Mari Mets • 19. november 2013
Jaga lugu:

Eesti kaubavedu Baltimaade halvim

Suuresti riigi rangete piirangute tõttu on kaubavedu Eestis vähenenud kümne aastaga 14 protsenti ja reisijatevedu kaheksa aastaga 12 protsenti, naabrid Läti ja Leedu on seejuures mahtu kasvatanud, kirjutas Äripäev avalikustatud uuringust.

“Lätis on transpordi- ja logistikaettevõtete tariifid palju väiksemad, riik hoiab neid kunstlikult madalal, Eestis aga seatakse seadustega ettevõtete vabale tegutsemisele palju piiranguid,” selgitas PriceWaterhouseCoopersi nõustamisteenuste juht Teet Tender eile avalikustatud uuringu tulemusi Eesti logistikasektori mõju ulatusest Eesti majanduses.

Logistikas head palgadLogistikasektor panustab Eesti sisemajanduse kogutoodangusse ligi 16 protsendi ulatuses ehk 3,55 miljardit eurot, andes tööd 33 000 inimesele. Keskmine palk selles sektoris on uuringu andmeil kõrgem kui mujal ettevõtluses.

Lisaks töötab veel 50 000 inimest logistikasektorit teenindavates firmades. Transiidi osakaal ulatub vaid 5,3 protsendini ehk 0,85 miljardini.

Välismaal meid ei teata, võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti transiidimaana juba geograafiliselt vähem atraktiivsel positsioonil – nendes riikides toimib transiit efektiivselt nii ida-lääne kui ka  põhja-lõuna suunal, kuid põhja-lõuna suunal on Eesti siiski ääremaa.

Probleem on ka selles, et välismaised transiidiettevõtted ei ole Eesti võimalustega kursis.

“Lätlased käivad end hoolega transiidi- ja logistikamessidel tutvustamas, neil on riiklikult organiseeritud boksid oma võimaluste reklaamimiseks Euroopas. Eesti sellistel üritustel aga ei osale,” põhjendas Tender.

Langeva reisijateveoga ikka liidridMullu ulatus kaubavedu Eestis 101 miljoni tonnini, olles vähenenud kümne aasta taguse ajaga 14 protsenti. Enim vähenes kaubavedu raudteel, reisijate vedamine vähenes enim maanteedel. Laevaliiklusega Eesti kaudu transiiti ei toimu, seega on ka selle veoliigi osakaal marginaalne. Küll aga on reisijatevedu laevadel tänu Eesti laevaliinide operaatorite ja turismiarendajate efektiivsele tööle ligi 10 miljoni reisijaga aastas Baltimaade suurim.

Lisaks hindas uuring ka Eesti geograafilist ja kultuurilist positsiooni Läti ja Leedu ees soodsamaks, et kasvatada oma reisijateveo hulka.

Enim on reisijatevedu kasvanud lennunduses. Eelmisel aastal reisis läbi Eesti lennujaamade 2,3 miljonit inimest, kasvades kümne aasta taguse ajaga võrreldes 178 protsenti. Selle numbri kujunemises on oma osa ka Estonian Airi Taskila-aegsel buumil, mil sihtkohtade arv paisus enneolematult, tänavu ennustavad analüütikud taas märgatavat langust.

 

Kehvem seis ei üllata Kallast

See, et Eesti pole heas positsioonis ei tee- ega raudteetranspordis, ei tulnud riigikogu majanduskomisjoni esimehele Kaja Kallasele üllatusena.

Kallase arvates mängib selles suurt rolli Eesti geograafiline asukoht, sest näiteks Leedus on maanteetransport väga arenenud just tänu suurtele naabritele.

Tuleb üheskoos turundada“Üks asi, mida me juba teeme, aga võiks rohkem teha, on koostöö ettevõtjate vahel ühiseks turundamiseks. Seni, kui igaüks rebib eraldi, ei saavuta keegi suuri võite. Aga kui minna koos, ollakse tugevamad ja siis saab riik ka ettevõtete turundustegevust toetada, et tuua sektorile rohkem kliente,” lausus Kallas.

See on tema sõnul kindlasti valdkond, milles on meil Lätilt veel palju õppida.“Logistika sõltub suuresti infra­struktuurist ja selle puudumine mõjutab oluliselt selle sektori tegevust. Seega on olnud ka infrastruktuuri arendustegevusel, mitte vaid logistikaettevõtetel, suur roll logistikasektori mahu vähenemises,” selgitas ta.

Bussiettevõtjate hirmSeoses uute reisirongide tulekuga seisavad Kallase sõnul uuel aastal ilmselt ees suured muutused  raudteeliikluses.

“Bussiettevõtted kardavad täiesti õigustatult reisijateveo hüppelist suurenemist rongiliikluses, sest Euroopa kogemuse põhjal võib öelda, et see lihtsalt on nii palju mugavam,” lausus ta.“Riigi poolt tuleb vaadata, et kellelegi ei tehtaks liiga,” sõnas Kallas. “Kui riik doteerib raudteeliiklust väga palju ja bussiliiklust üldse mitte, siis võib tekkida olukord, kus kommertsalustel töötavad bussiettevõtted peavad oma poed kinni panema,” nentis ta.Riik ei tohi tema sõnul lasta sellisel olukorral tekkida.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt