Ekspertide hinnangud on transiidi osakaal Eesti majandusse 6-12%. Täpne uuring avalikustatakse novembri keskpaigas.
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles ajalehele Delovõje Vedomost, et transiidi osa Eesti majanduses on ülehinnatud. Samas väljaandes kommenteerivad Kallase arvamust ka transiideksperdid.
Ekspert Raivo Vare väidab, et kui võtta arvesse transiidi algpositsioone meie majanduses ja teiste sektorite järk-järgulist laienemist, siis on eurovoliniku Siim Kallase sõnadel transiidi väikse osakaalu kohta tõsi taga. „Transiidi osakaal kahaneb pidevalt. 90. aastatel moodustas see erinevate hinnangute kohaselt kuni 15%, kuna valdkond oli üks esimesi ja väheseid, mis alustas konkurentsivõimeliselt rahvusvahelise tööjaotusega. Sellele järgnesid ka teised sektorid, majandus kasvas ja transiidi osakaal kahanes. Raske on öelda, millisel määral,“ märkis Vare.
Eurostati andmetele ei tasu Vare sõnul toetuda, kuna seal kasutatav metoodika ei arvesta antud sektori osa teistes valdkondades: näiteks pangandus- ja investeerimisvaldkonda, kus suur osa transiidiäri rahalistest vahenditest liigub. „Täna annaksin transiidile 7-8%,“ lisas Vare.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võib transiidi osa moodustada 5-10%.
Transiidikeskuse juhataja Erik Laidvee tuletas meelde, et Siim Kallas on ise aktiivselt seisnud Rail Balticu projekti eest, mille tasuvus on väga tihedalt seotud kaubaveo perspektiividega, kuna lubab käivitada transiiti põhja-lõuna suunal. Seega on Laidvee arvates transiidi väikse osatähtsuse jutus tegu mingi möödarääkimise kui eurovoliniku reaalse seisukohaga.
Viimasest transiidi uuringust on möödas juba üle kümne aasta. Siis näitas uuringu tulemus, et transiit andis Eesti SKPsse otseselt 6-7 % ning kaudselt 10-12%. Laidvee arvates tuleks küsimust uuesti uurida, kuid tema hinnangul on transiidi osakaal peaaegu sama ka praegu. „Isegi kui see osa oleks 5%, oleks transiit väga tähtis majandussektor. Kõik meie naaberriigid ronivad nahast välja, et seda osa suurendada, aga meie jaoks on see vähetähtis!?“ imestab Laidvee ja lisas, et Eesti kahe viimase kvartali SKP tõus oli poole väiksem oodatust just veondusest ja laondusest tuleneva miinuse tõttu.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist kinnitas Logistikauudistele, et põhjalik uuring transiidi osatähtsusest Eesti majanduses on valmimas ja avalikustatakse novembri keskel. Uuringu viis läbi PricewaterhouseCoopers.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles venekeelsele ärilehele Delovõje Vedomost, et transiidi osakaal meie majanduses tundub suurem, kui on tegelikkuses.
Rahvusvahelise audiitorfirma PwC uuring tuvastas, et Eesti transiidikoridor on otseste konkurentidega võrreldes kujunenud kõige kallimaks koridoriks, mis mõjutab negatiivselt Eesti transiidikoridori konkurentsivõimet.
Suuresti riigi rangete piirangute tõttu on kaubavedu Eestis vähenenud kümne aastaga 14 protsenti ja reisijatevedu kaheksa aastaga 12 protsenti, naabrid Läti ja Leedu on seejuures mahtu kasvatanud, kirjutas Äripäev avalikustatud uuringust.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.