Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadam: meie kaubamahud ei peegelda Eesti tegelikku väliskaubandust
Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa ütlusel ei peegelda sadama vähenevad kaubamahud adekvaatselt muutusi Eesti väliskaubanduses.
Augustis läbis Tallinna Sadamat 3,5% kaupa vähem kui aasta tagasi. Kaubamahu langus tulenes peamiselt vedellasti vähenemisest. Ringmaa kinnitusel sarnaneb ka septembri esimene pool kaubamahu muutustes augustiga - võrreldes eelmise aastaga on vähenenud naftasaaduste ja väetiste maht, tõusnud konteinerite, vanametalli ja puidu maht. „Kuna Tallinna Sadama kaubamahtudest on ca 80% transiit, siis ei peegelda meie kaubamahtude dünaamika kuigi adekvaatselt Eesti enda väliskaubanduse muutusi,“ lisas Ringmaa.
Mitmed Eesti suuremad ekspedeerijad on kinnitanud, et nende kaubamahud on nii augustis kui ka septembris eelmisest aastast suuremad, eriti kiiret tõusu näitab eksportsaadetiste hulk.
Eesti suuruselt teise ekspedeerija Schenkeri tegevdirektor Janek Saareoks kinnitas, et ettevõtte mahud nii ekspordis kui impordis on võrreldes eelmise aastaga augustis ja septembris kasvanud.
DHL Expressi tegevdirektor Kristina Laaneots kinnitas, et DHL Expressi ekspordimahtudes ei ole märgata mingit vähenemist ning eelmise aastaga võrreldes on ekspordis ligi 20%line kasv.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.