Järgneva seitsme aasta jooksul investeeritakse Eestis transpordi valdkonda Euroopa Liidu struktuurifondide raha suurusjärgus 447 miljonit eurot.
Kõige suurem osa rahast läheb üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamisse. Sinna investeeritakse 80% toetusrahast. Ministeeriumis leitakse, et majandusharud, mis sõltuvad rohkest reisimisest või suurest kaubaveo mahust, vajavad tänasest paremaid transpordiühendusi, mistõttu on ühenduste parandamine ELi toetuste uuel perioodil prioriteediks.
Majanduse rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumisvõimalused Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja oleksid kiired, mugavad ja turvalised, kirjutab MKM blogis. Arvestades Eesti ääremaa staatust Euroopas, tuleb konkurentsivõime kindlustamiseks arendada lennuühendusi. Täiendavalt on vajalik investeerida ka meretranspordiühendustesse ning sadamate maismaaühendustesse.
Lisaks on oluline eesmärk, mille saavutamisse struktuurivahendid panustavad, raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine. See tähendab, et kasutades mitut erinevat ühistranspordi liiki, on peatuste vahel liikumine reisijale võimalikult mugav, peatused on üksteisele lähestikku ja ajagraafikute poolest kooskõlas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokkuvõttes suureneb investeeringute tulemusena kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus. Samuti väheneb inimvigastustega liiklusõnnetuste arv, paranevad nii mere- ja lennutranspordi võimalused kui ka raudteeliiklus ning erinevate transpordiliikide ühilduvus, lubab ministeerium blogi sissekandes.
Lõpliku struktuurifondide raha investeerimise eelarve kinnitab Vabariigi Valitsus selle aasta lõpus.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.