Autor: Tanel Raig • 27. mai 2013

Hoiduge kahjuhüvitist välistavatest seltsidest

Vedaja vastutuse kindlustamisel peab võrdlema seltside tüüptingimustes välistusi ja keeldumiste aluseid, hoiatas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Keeldumisalused annavad kindlustusandjale võimaluse hüvitise vähendamiseks või hüvitisest keeldumiseks. Välistuse korral ei kuulu juhtum mingil juhul hüvitamisele. Keeldumisaluste puhul on ka oluline, et rikkumine oleks tagajärjega põhjuslikkuses seoses. Luige sõnul peab teadma, et kindlustusseltsidel keeldumiste ja välistuste tingimused ei kattu. Ta toob näite, et Eestis on kindlustusseltse, kes automaatselt välistavad hüvitamise, kui tegemist on kindlustusvõtja (sh tema agentide ja isikute, kelle eest ta vastutab) raske hooletusega, lubatust kõrgema või raskema koormaga sõitmisel, laadimis-, hoiu- ja veonõuete või vastavate erinõuete olulise rikkumisega jne. Mõnel kindlustusseltsil võivad need olla aga vaid hüvitise vähendamise/keeldumise alused.

Luik selgitab seda Riigikohtu lahendi põhjal, kus leiti, et kui veoautojuht sõidab libedal ajal 80 km/h kiiruse alas 85 km/h, ehk ületab kiirust ca 6,25%, on tegemist raske hooletusega. „Kui nüüd teisendada see juhtum kindlustusandja tüüptingimuste konteksti, kellel on raske hooletus välistus, on kindlustusvõtja jaoks tulemuseks vaieldamatult 0 eurot hüvitist,“ selgitas Luik. Kuid ta lisas, et kindlustusandja, kellel on raske hooletus hüvitise vähendamise/keeldumise aluseks, vaatab, millisel määral raske hooletus aitas toimunud õnnetusele kaasa. Ttulemuseks oleks 6,25% hüvitise vähendamine, ehk kindlustusvõtja saab 93,75% kindlustushüvitisest. „Seega on kindlustusvõtja huvides vaadata kindlustuslepingut sõlmides, et kindlustusandja välistuste peatükk oleks võimalikult lühike,“ rõhutas Luik.

Luige ütlusel peab kindlasti kriitiliselt suhtuma kindlustusandjasse, kelle tüüptingimustega välistatakse raske hooletuse korral automaatselt kindlustusandja vastutus. „Kindlustusleping sõlmitaksegi eksimuse jaoks - vahel on aga lihtsa hooletuse ja raske hooletuse vahel joon õhkõrn ja väga subjektiivne,“ nentis Luik.

Luik lisas, et vedaja vastutuskindlustust puudutavates vaidlustes on suurim murekoht tõendamise küsimus.“ Teisisõnu peavad vedajad olema tähelepanelikud mistahes formaalsuste täitmisel, seda nii kauba vastuvõtmisel kui transpordil. Hilisemalt võib tõendite tagantjärgi ülesleidmine osutuda väga keeruliseks,“ hoiatas Luik.

Olavi-Jüri Luik analüüsib vedajavastutuskindlustuse kohtuvaidlusi ning võrdleb erinevusi kindlustusseltside toodetes 31. mail toimuval seminaril „Kes vastutab kauba kahjude eest transpordil?“. Seminari kohta leiab lähemat infot SIIT.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077