Autovedajad saatsid Ansipile video autojuhi raskest elust

Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis nõustus, et välislähetustel maksta lubatud päevaraha suurus on jäänud ajale jalgu. Euroopa Liidus on olnud aatatel 1996-2011 inflatsioon 160%. Sellest lähtuvalt on põhjust päevaraha piirmäära tõsta. „Mittemidagi ei juhtuks, kui teha erand ka ainult autovedajatele,” rääkis Lehis. Tema andmetel praktiseeritakse välisriikides ka süsteemi, kus igal riigil ja linnal on elukallidusest lähtuvalt oma päevaraha määr. Ka selline süsteem sobiks Lehise sõnul autojuhtidele. Vaja on läbida murdepunkt, et teemaga hakaks tegelema, leidis Lehis.

Šehhovtsov tõi näite, et autojuht peab teel olles ka iga WCs käigu eest maksma 0,5-1 eurot. Selleks, et end pesta peab jälle maksma 2-3 eurot ning autos elades tuleb pesemas käia mitu korda päevas. Viimastel kuudel on Šehhovtsovi kinnitusel olnud kümmekond rünnakut autovedajate vastu, kus koormast varastatakse kaupa. Selle vältimiseks peab autojuht peatuma valvega parklates, mis jällegi maksab 20 eurot. Need on erandid, mis tõstavad autojuhi kõrvale tavapärastest välislähetuse reeglitest ja seetõttu peab autojuhi päevaraha olema suurem, selgitas Šehhovtsov. Tema sõnul tuleb päevaraha limiit tõsta 60 euroni, siis oleks probleem 3-4 aastaks lahendatud.

Aivar Sõerd ütles, et mäletab teema tõstatust juba ajast, kui ta juhtis Maksuametit. Rahandusministrina oli ta aga tegelemas muudatusega, et erandina tõsta autovedajate päevarahade limiiti. Ta möönas, et probleemi tõstatus on väga õige. Tema sõnul on välislähetuste maksuvaba piirmäär mõeldud selleks, et töötaja, kes on välislähetuses peab tegema kulutusi, mida ta muidu ei teeks. Eurostati andmetel on aga näiteks toitlustuse hinnad 2002. aastast kasvanud 26%, meil on aga selle kulu katmiseks mõeldud määr kehtinud 1994. aasast, kui oli maksureform, arutles Sõerd ning kinnitas, et piirmäära küsimusega võiks tegeleda.

Ta nõustus Lasse Lehise ideega, et erinevates riikides võiks vastavalt kulutasemele kehtida erinev lähetuse piirmäär. Riigid on ju erineva hinnatasemega ja et süsteem oleks õiglane ja objektiivne, siis tuleb välja töötada loogika, kuidas erinevad hinnatasemed kajastuksid ka päevarahade määrades. Ta kinnitas, et teab sarnast süsteemi toimivat ka Soomes, kus lisaks ka pidevalt ajakohastatakse päevarahade määre vastavalt muutuvale hinnatasemele.

Samas ütles Sõerd, et pall tuleb saata valitsuse poolele, kelle ülesanne on neid regulatsioone välja töötada. Ta lubas teema viia Reformierakonna fraktsiooni, kuid lisas, et muudatusteks on vaja Riigikogus toetajaid.

Šehhovtsov kinnitas, et on valmis alati minema Riigikogu rahanduskomisjoni selgitama arvutusi, mis näitavad päevarahade määra tõstmise mõjusid autovedudele ja majandusele. Lõpetuseks andis ta kõigile arutelus osalejatele video, mis näitab autojuhi elu välislähetuses ning iseloomustab kulutusi, mida autojuht peab mitmeid päevi autos elades tegema. Ühe salvestuse palus ta Aivar Sõerdil edastada ka peaminister Andrus Ansipile, et autojuhtide probleem jõuaks ka valitsuseni.