Autor: Tanel Raig • 3. detsember 2012

Autovedajad saatsid Ansipile video autojuhi raskest elust

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) nõukogu liige Jüri Šehhovtsov saatis peaminister Andrus Ansipile video autojuhi elust välismaal.

20. novembril toimunud Autovedajate Aastakonverentsil oli arutelu, kas Eesti vedajate konkurentsivõime kasvatamiseks on vaja tõsta komandeeringu päevarahade limiiti. Arutelus osalesid Jüri Šehhovtsov, Riigikogu rahanduskomisjoni liige reformierakondlane Aivar Sõerd ja maksueksperdina Maksumaksjate Liidu juht Lasse Lehis. Arutelu lõpus andis Šehhovtsov Sõerdile videofilmi autojuhtide elust välisreisil ning palus video edastada Andrus Ansipile, et ka peaminister saaks teda, millist elu peavad autojuhid elama oma välisreiside ajal ja kui palju kulub neil raha.

Šehhovtsov esitas konverentsil andmed, mille järgi on Venemaal lubatud komandeeringus viibivale autojuhile maksta maksuvabalt päevarahasid 65 eurot päevas, Soomes 58 eurot, Saksamaal 48-60 eurot, Leedus 58 eurot. Lätis ja Eestis on aga lubatud päevaraha limiit 30-32 eurot. „Leedu vedajad võidavad turgu, sest kuhu meie tuleme, seal on leedukad juba ees ja me ei suuda oma triife vähendada,” rääkis Šehhovtsov päevarahade ebavõrdsuse mõjust. Järgmistel aastatel probleem süveneb. Kuna veofirmad ei suuda juhtidele konkurentsivõimelist tasu maksta, siis autojuhte jääb aina vähemaks. Veondusäri hakkab seetõttu Eestis tasapidi langema, leidis Šehhovtsov.

Päevarahade suurendamine on Šehhovtsovi hinnangul ainult poliitiline otsus. Riigile päevarahade tõstmise otsus mingeid lisakulutusi kaasa ei tooks, kuna suuremaid päevarahasid maksab autojuhile vedaja ise. Majandusele oleks sellest otsusest Šehhovtsovi kinnitusel hoopis kasu – autojuhid saavad rohkem sissetulekut, saavad siin rohkem kulutada, riigile suurenevad seeläbi maksutulud.

Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis nõustus, et välislähetustel maksta lubatud päevaraha suurus on jäänud ajale jalgu. Euroopa Liidus on olnud aatatel 1996-2011 inflatsioon 160%. Sellest lähtuvalt on põhjust päevaraha piirmäära tõsta. „Mittemidagi ei juhtuks, kui teha erand ka ainult autovedajatele,” rääkis Lehis. Tema andmetel praktiseeritakse välisriikides ka süsteemi, kus igal riigil ja linnal on elukallidusest lähtuvalt oma päevaraha määr. Ka selline süsteem sobiks Lehise sõnul autojuhtidele. Vaja on läbida murdepunkt, et teemaga hakaks tegelema, leidis Lehis.

Šehhovtsov tõi näite, et autojuht peab teel olles ka iga WCs käigu eest maksma 0,5-1 eurot. Selleks, et end pesta peab jälle maksma 2-3 eurot ning autos elades tuleb pesemas käia mitu korda päevas. Viimastel kuudel on Šehhovtsovi kinnitusel olnud kümmekond rünnakut autovedajate vastu, kus koormast varastatakse kaupa. Selle vältimiseks peab autojuht peatuma valvega parklates, mis jällegi maksab 20 eurot. Need on erandid, mis tõstavad autojuhi kõrvale tavapärastest välislähetuse reeglitest ja seetõttu peab autojuhi päevaraha olema suurem, selgitas Šehhovtsov. Tema sõnul tuleb päevaraha limiit tõsta 60 euroni, siis oleks probleem 3-4 aastaks lahendatud.

Aivar Sõerd ütles, et mäletab teema tõstatust juba ajast, kui ta juhtis Maksuametit. Rahandusministrina oli ta aga tegelemas muudatusega, et erandina tõsta autovedajate päevarahade limiiti. Ta möönas, et probleemi tõstatus on väga õige. Tema sõnul on välislähetuste maksuvaba piirmäär mõeldud selleks, et töötaja, kes on välislähetuses peab tegema kulutusi, mida ta muidu ei teeks. Eurostati andmetel on aga näiteks toitlustuse hinnad 2002. aastast kasvanud 26%, meil on aga selle kulu katmiseks mõeldud määr kehtinud 1994. aasast, kui oli maksureform, arutles Sõerd ning kinnitas, et piirmäära küsimusega võiks tegeleda.

Ta nõustus Lasse Lehise ideega, et erinevates riikides võiks vastavalt kulutasemele kehtida erinev lähetuse piirmäär. Riigid on ju erineva hinnatasemega ja et süsteem oleks õiglane ja objektiivne, siis tuleb välja töötada loogika, kuidas erinevad hinnatasemed kajastuksid ka päevarahade määrades. Ta kinnitas, et teab sarnast süsteemi toimivat ka Soomes, kus lisaks ka pidevalt ajakohastatakse päevarahade määre vastavalt muutuvale hinnatasemele.

Samas ütles Sõerd, et pall tuleb saata valitsuse poolele, kelle ülesanne on neid regulatsioone välja töötada. Ta lubas teema viia Reformierakonna fraktsiooni, kuid lisas, et muudatusteks on vaja Riigikogus toetajaid.

Šehhovtsov kinnitas, et on valmis alati minema Riigikogu rahanduskomisjoni selgitama arvutusi, mis näitavad päevarahade määra tõstmise mõjusid autovedudele ja majandusele. Lõpetuseks andis ta kõigile arutelus osalejatele video, mis näitab autojuhi elu välislähetuses ning iseloomustab kulutusi, mida autojuht peab mitmeid päevi autos elades tegema. Ühe salvestuse palus ta Aivar Sõerdil edastada ka peaminister Andrus Ansipile, et autojuhtide probleem jõuaks ka valitsuseni.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077