Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Amserv: esimesed elektriautod on riigi ämber
Amserv Grupi üks omanikke Raivo Kütt lausus kaubandusjuhtide klubis, et Eesti riigi elektriautode ost on suur ämber.
“Kui rääkida elektriautodest, siis oleme alles alguses. See, et riik need ostis, oli suur ämber. See osutus kalliks. Auto maksab 36 000 eurot, inimene sai Kredexi kaudu ka toetust ca 18 000 eurot, kuid selle auto aku peab vastu maksimaalselt 5-6 aastat ja see maksab 20 000 eurot. Kui tarbija sõidab selle autoga 5-6 aastat, siis peaks ta leidma 20 000 eurot, et saaks ka edasi sõita,” rääkis Kütt.
Amserv Grupi tegevjuhi Mart Mägi hinnangul maksaks neile ühe elektriauto turule toomine ca 10 000 eurot, et koolitada välja ka kõik mehed süsteemis.
”Saan aru, et riigil on ju huvi tõsta elektriautode osakaalu. Olen Raivoga nõus, et need väikesed elektriautod, mis juba turule paisatud, pole need autod, mida inimene ootab. Tarbijale on ju oluline pigem kütusesääst, kui CO2 prevaleerimine. Täna inimesed ei muretse enam autode turvalisuse pärast, siht on võetud mujale, sellele, milline on auto ise, kas ühildub mobiiltelefoniga ja kas ta on piisavalt moodne."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mägi lisas, et kui eestlasel läheb auto ostuks, siis on kõige tähtsam ikkagi välimus ja see, kuidas masin ühildub tehniliste vidinatega.
Saksamaa valitsus sai pärast kuid väldanud vaidlusi lõpuks paika maksusoodustuste ja toetuste paketi mahus miljard eurot, mille eesmärk on suurendada elektriautode arvu Saksamaa teedel.
Muhu valla sotsiaalhooldaja Aili Õige sõnul on elektriauto praegu maal mänguasi, kuna talvel saab sellega sõita vaid Liiva aleviku vahel ja äärmisel juhul Orissaarde.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”