• 11.10.11, 11:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kokkupuuted Rotterdami konventsiooniga suurenevad

Järjest enam Eesti kaubanduspartnereid liitub rahvusvahelist meretransporti reguleeriva Rotterdami konventsiooniga, mis tähendab, et puutumata ei jää ka Eesti.
Rotterdami reeglid toovad rahvusvahelise meretranspordi puhul selgust kes on vastutav mille eest, millal ja kus ning mis on osapoolte vastutuse piirangud.
Vajadus ühtlustatud reeglite järgi on selge, kuna ligi 80% maailma kaubandusest toimub merevedude abil. Kui kõikidele kaubanduspartneritele kehtivad samad reeglid, aitab see rahvusvahelise kaubanduse teha efektiivsemaks ja selgemaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reeglitega toodi sisse ka mitmeid uuendusi, nt seoses e-kaubanduse ja e-dokumentatsiooniga, mis vähendab oluliselt paberimajandust ning lepingutega seonduvaid kulusid. Samuti erinevalt senistest mereveo reeglitest puudutavad need ka mereveoga seonduvat vedu maal, mille kohta eelnevalt oli vaja eraldi lepingut.
ÜRO poolt ettevalmistatud mereveo rahvusvaheliste lepingute konventsiooni ehk nn Rotterdami reegleid tunnustavad suur hulk maailma juhtivaid kaubandusriike, sh USA, Norra, Taani, Holland jne. Rotterdami reeglite eesmärk on ühendada ja ühtlustada senised rahvusvahelist kaubavedu merel reguleerivad mitmed vastuolulised seadused ühte õigusakti. Selle aasta juulis kirjutas reeglitele alla ka Rootsi, kes on Eesti suurim kaubanduspartner.
KUUPÄEV: korraldab Advokaadibüroo Sorainen transpordiõigusele pühendatud ärihommiku, kus käsitletakse teemade ringi alates kaupade veost merel kuni praktiliste kohtuvaidluste näideteni meil ja mujal ning peaesinejaks on rahvusvahelise merendusõiguse ekspert Miquel Roca, kes osales Hispaania esindajana ÜROs Rotterdami reeglite koostamisel.
20. oktoobril

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.02.26, 15:03
Laopindu justkui jagub, kuid alla 100m² suuruse lao leidmine on endiselt väljakutse?
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele