Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kokkupuuted Rotterdami konventsiooniga suurenevad
Järjest enam Eesti kaubanduspartnereid liitub rahvusvahelist meretransporti reguleeriva Rotterdami konventsiooniga, mis tähendab, et puutumata ei jää ka Eesti.
Rotterdami reeglid toovad rahvusvahelise meretranspordi puhul selgust kes on vastutav mille eest, millal ja kus ning mis on osapoolte vastutuse piirangud.
Vajadus ühtlustatud reeglite järgi on selge, kuna ligi 80% maailma kaubandusest toimub merevedude abil. Kui kõikidele kaubanduspartneritele kehtivad samad reeglid, aitab see rahvusvahelise kaubanduse teha efektiivsemaks ja selgemaks.
Reeglitega toodi sisse ka mitmeid uuendusi, nt seoses e-kaubanduse ja e-dokumentatsiooniga, mis vähendab oluliselt paberimajandust ning lepingutega seonduvaid kulusid. Samuti erinevalt senistest mereveo reeglitest puudutavad need ka mereveoga seonduvat vedu maal, mille kohta eelnevalt oli vaja eraldi lepingut.
ÜRO poolt ettevalmistatud mereveo rahvusvaheliste lepingute konventsiooni ehk nn Rotterdami reegleid tunnustavad suur hulk maailma juhtivaid kaubandusriike, sh USA, Norra, Taani, Holland jne. Rotterdami reeglite eesmärk on ühendada ja ühtlustada senised rahvusvahelist kaubavedu merel reguleerivad mitmed vastuolulised seadused ühte õigusakti. Selle aasta juulis kirjutas reeglitele alla ka Rootsi, kes on Eesti suurim kaubanduspartner.
KUUPÄEV: korraldab Advokaadibüroo Sorainen transpordiõigusele pühendatud ärihommiku, kus käsitletakse teemade ringi alates kaupade veost merel kuni praktiliste kohtuvaidluste näideteni meil ja mujal ning peaesinejaks on rahvusvahelise merendusõiguse ekspert Miquel Roca, kes osales Hispaania esindajana ÜROs Rotterdami reeglite koostamisel.
20. oktoobril
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
2
Pingereas üle 170 autovedaja
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, kui palju teenisid logistikajuhid, autojuhid, tõstukijuhid ja teised valdkonna võtmetegijad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele