Kui 85% turust kuulub viiele suuremale ettevõttele, siis 10% jaguneb väiksemate kütuste jaemüüjate vahel. Praegu on Eesti turu kontsentratsioon Moppeli sõnul maailma mõistes keskmine. „Oleme Austraalia tasemel,“ lisas ta oma juttu illustreerivale graafikule viidates ning lisas, et seega võib järeldada, et Eesti turg on pigem kontsentreerumata turgude hulgas.
Samas on Moppeli sõnul avalik arvamus ikkagi selline, et vaatamata, mida näitab statistika, tunnetatakse, et Eestis on turukontsentratsioon ikkagi suur.
2020. aastaks aga on Eesti kütuseturg kontsentreeritum kui praegu. Selle juhtumiseks pakkus Moppel välja kolm stsenaariumi:
1. Kontsentratsioon 4,6 – saabuks siis kui viis suuremat jaemüüjat kasvataks iga üks oma turuosa 2%.
2. Kontsentratsioon 4,4 – saabuks siis kui kaks suuremat ühineks ja ülejäänud saaks turuosa juurde ning ühinemise käigus ettevõtete turuosa ei väheneks. Moppel lisas, et Skandinaavia kõige kontsentreeritumat turgu Norrat, indeksiga 3,9 me ikkagi kätte ei saa.3. Kontsentratsioon 5,2 – saabuks siis kui 10% turust omavad väikesed ettevõtted ühineks üheks ettevõtteks.
Moppel tõstatas ka küsimuse, et kus algab kütuseturul kriitiline turukontsentratsioon ja kas või kuidas peaks konkurentsiamet sellesse sekkuma?
Anti Moppel esines ettekandega Äripäeva seminaril "Kütuseturu võimalus, mõju, konkurents ja alternatiivid". Kõnealune seminaril püütakse vastata küsimustele, milliseks kujuneb Eesti kütuseaktsiisi tulevik, millised on kütuse jaemüügi turu äri- ja arenguvõimalused. Mida toob kaasa erimärgistatud kütuse soodustuste kaotamine ja milline on konkurentsiõigustele vastav hinnastamise poliitika?
Lisaks Moppelile esinevad seminaril Viru Keemia Gruppi juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga (ettekandega "Põlevkividiisli lähitulevik mootorikütuse turul") , rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla (ettekandega "Eesti kütuseaktsiisi tulevik 2012 – 2014"), Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing (ettekandega "Miks süüdistatakse Eesti kütusemüüjaid kartelli kokkulepetes?") , Teede-REV-2 juhatuse esimees Priit Sauk (ettekandega "Kütustest ja naftasaadustest teedeehituses. Värvilise kütuse kaotamise mõju ulatus"), Raidla advokaadibüroo vandeadvokaat Tanel Kalaus (ettekandega "Milline hinnastamine väldib kartellikokkuleppe süüdistust") ja Rahajuht OÜ Analüütik Tõnis Oja (ettekandega "Mis mõjutab tegelikult kütusehinda ning selle tulevikku?").
Ettekannete kokkuvõtteid toob lugejateni Logistikauudised jooksvalt seminari päeva jooksul.