Lugedes Leedu-Vene ühisettevõtte UAB TMHB esindajate meediasse paisatud väljaütlemisi ja vandenõuteooriaid EVR Cargo manöövervedurite ostu aadressil usun, et kõige murelikum peaks olema meie lugupeetud ulmekirjanik Leo Kunnas, sest järgmise aasta Stalkeri preemiale on tekkinud väga tugev konkurent, teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Tõsisemalt rääkides on Eesti Raudtee jätkuvalt kindel, et kõiki kriteeriume arvestades langes valik ainuõige pakkuja kasuks, rõhutas Glase. Nii tehniliselt kui ka hinna poolest oli TMHB kindlalt teisel kohal.
Hiina äriühingute konsortsiumi CCOEC pakkus ühe veduri hinnaks 1,88 miljonit eurot, TMHB üle 300 000 euro rohkem. Parima pakkuja selgitamisel ei olnud hind aga ainsaks kriteeriumiks, selgitas ettevõtte esindaja.
Kui võrrelda tehnilisi parameetreid, siis TMHB pakkus vanematüübilisemaid mootoreid, millega jäi nende vedurite veovõime hiinlaste pakutule alla ca 30%. Lisaks oli leedukate vedurite konstruktsioon oluliselt nõrgem ja veerem tervikuna vanamoodsam ning kallim ka ülal pidada.
EVR Cargo hanketingimustes oli nimetatud palju väga selgeid nõudeid, mille täitmise Hiina pakkujad erinevalt TMHBst kindlustasid.
Oluline on täpsustada, et EVR Cargo ei ole ostja riigihangete seaduse mõistes ja seetõttu ei olnud manöövervedurite ostu puhul tegemist mitte riigihankega, vaid kutsega esitada kindlaksmääratud tähajaks oma pakkumine juhindudes EVR Cargo poolt koostatud dokumentidest.
Raudtee on seisukohal, et kohtusse pöördumine on iga ettevõtte õigus. Mõneti on see ka mõistetav, sest tegu on mahuka ja kalli tööga, mille nimel ikka võideldakse küünte ja hammastega, kui vaadata näiteks millised kohtuprotsessid käivad iga suurema ehitushanke ümber.
Samas on ilmselge, et hinnalt oluliselt kallimad ja tehniliselt kehvema suutlikusega Leedu-vene päritoluga vedurid kohtus kvaliteetsemaks ja odavamaks ei muutu, arutles Glase meediale edastatud vastulauses.