Autor: Väinu Rozental • 17. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul on riigi sekkumist tunda teede hoolduses, aga bussi- ja autotranspordis on asi võrdsest konkurentsist kaugel.

Äripäev küsis täna ettevõtjatelt, kui protektsionistlik on Eesti turg ehk kas välisettevõtjad saavad meil vabalt tegutseda. Päevaküsimuse ajendiks on tänane ehitusteemaline kaanelugu, kus muu hulgas on juttu ka sellest, et soomlased nurisevad Eestist pärit ehitajate üle.

„Mingil määral on asi protektsionistlik teehoolduses ja meie selle üle ei kurda,“ ütles Peterson. „Pakkumiskonkurssidel nõutakse oskusteavet ja on selgelt näha, et kodumaist kapitali eelistatakse. Meie vaatenurgast ei ole see halb, sest see hoiab ära „seiklusturismi“ teede hooldustöödes. Näiteks on soomlased käinud konkurssidel katsetamas ja esitanud üle-jala-tehtud pakkumisi.“

Peterson möönis, et muidugi peavad Euroopa Liidus olema ligipääsud töödele võrdsed. „Aga kui on võimalik arvestada kohalikke olusid, siis need tuleks hangetesse sisse kirjutada. Kõikjal Euroopas jälgitakse mingil määral, et enda riigis tööpuudus üle pea ei kasvaks,“ lausus ta.

Petersoni kinnitusel on aga Eestis protektsionismist asi kaugel, kui rääkida näiteks busside tellimusvedudest. „Kruiisilaevade reisijate vedu on hõivatud nihverdajate poolt,“ on Peterson sunnitud tõdema. „Ole sa leedukas või poolakas, sa võid tulla suvalise bussiga sadamasse ja sõita laeva külje alla. Ja sinu buss võib sõita suvalise kütusega ja sa võid jätta maksud maksmata.“

Petersoni sõnul peaks riik kehtestama välisvedajate suhtes mingid reeglid ning teostama tõhusamat järelevalvet. „Riik peaks tunduvalt enam jälgima, kas ka autotranspordis tegutsevad välisvedajad ikka meie seadusi täidavad või mitte,“ lisas ta.