Jaana Pikalev • 19. aprill 2011
Jaga lugu:

Maanteeröövid ja -vargused pole kuskile kadunud

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretäri Toivo Kuldkepi sõnul pole maanteeröövide ja -varguste osas olukord viimase 15 aasta jooksul kehvemaks ega ka paremaks läinud.

15 aastat tagasi alustas Äripäev transpordi ja logistikarubriigi kirjutamist, tol korral oli esimeseks kajastatud teemaks maanteeröövid ja -turvalisus. Vaatame korra ajas tagasi ning küsime, mis nende pikkade aastate jooksul on muutunud.

Ehkki vahepeal on Eesti justkui turvalisema Euroopa Liidugagi ühinenud, pole asjaosaliste sõnul pikanäpumehed sugugi eemale tõmbunud. Veelgi enam, tegelikult ei ole päris adekvaatset infot toimunud röövide ja varguste kohta kuskilt võtta, sest see on teema, millest kaubaomanikud väga rääkida ei taha. Vaid kindlustusfirmad registreerivad juhtumeid, milles omanikud, kes kaubast õnnetu juhuse läbi ilma jäänud, tahavad hüvitist saada, sest üldjuhul katab sellise kahju ju veosekindlustus.

Välismaal juhtunust ei pruugi siia infot jõuda. ERAA peasekretär ütleb, et üldist statistikat neil varguste ja röövide kohta pole. Samas ütles assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti, et möödunud aastast on Eesti vedajatega kõnealuseid juhtumisi teadaolevalt neli. "Ega me täpselt ei tea, mis välismaal juhtub, raporteeritakse kohalikule politseile ja lugu siia majja ei jõuagi. See on kokkuvõttes aga selline kaheldav statistika," sõnas Lusti. Ta lisas, et vargusi on väga raske tuvastada, vihjates, et vahest kahtlustatakse, et tegemist võib-olla lausa kokkumänguga, kui näiteks autojuht täidab kaubasaaja poolt ette antud juhiseid ning määratud parkimiskohas kaob koormast hirmkallis alusetäis kaupa. "Tekitab kahtlusi," möönis Lusti.

Samas tuleb tema sõnul ette ka väga nahaalseid juhtumeid, kus autojuht on parklas kohustuslikku puhkuseaega veetmas ning lõigatakse tent katki ja viiakse väärtuslikum kaup minema.

Lusti sõnul on nende Norra kolleegid isegi rääkinud, et mingi aeg polnud sealsed kindlustusfirmad nõus kindlustama kaupu, mis läksid Lõuna-Itaaliasse. "Seal varastati kaupa koormast lausa sõidu ajal, sõideti kaubikuga kuskil tõusu peal veoki taha ja mindi koorma kallale," jutustas Lusti lausa uskumatuid lugusid. "Igal pool on oma krutskimehed," lausus ta.

Soovitused ohutuks transpordiks pole aastatega muutunud. Kokkuvõttes ütles Lusti, et tegelikult on need kosmiliselt suured numbrid, mis Euroopas aastas varguste ja röövide ohvriks langevad. "Auto on maantee peal väga kergesti rünnatav." Lusti sõnul on märgitud, et 8 miljonit euro eest kaupa kaob igal aastal logistilistes kettides ning Belgia Kindlustajate Assotsiatsiooni väitel kaob Euroopa parklatest kuus kaubaga raskeveokit päevas. Lusti ja Kuldkepi sõnul on Euroopas praegu kavas välja töötada turvaliste parklate võrgustik, mis aitaks ennetada selliseid kuritegusid.

Küll aga ütles Kuldkepp peaaegu samad soovitused, mis 15 aastat tagasigi, et autojuhte tuleb juhendada parkima turvalistesse parklatesse. "Olen tähele pannud, et ungarlased ja venelasedki sõidavad paaris, sest kambakesi on lihtsam pättidele vastu hakata," sõnas Kuldkepp.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee