Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikud meelitavad soomlasi Eestisse
Eesti logistikataristu töötab kaugel piirkoormusest - raudteel võiks vedada aastas rohkem 20 miljonit tonni kaupu, Tallinna Lennujaamal on 100 000 tonni vaba kaubamahtu jne. Logistikaklaster võttis eesmärgiks osa vabadest mahtudest soomlastele müüa.
Soome tööstusettevõtete Eestisse meelitamise projekt algas veebruaris, kui logistikaklaster koos EASi ja Helsingi suursaatkonnaga korraldas Helsingis eelseminari. Välja saadeti üle 200 kutse. Kohale jõudis 42 ettevõtet. Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul on eesmärk 2012. aasta lõpuks aidata Eestisse laieneda vähemalt kümnel Soome tööstusettevõttel. Sealjuures peaksid need ettevõtted looma Eestisse vähemalt 1000 uut töökohta.
Logistikaklaster on asunud asja ajama, kuna näeb selles klastri liikmete jaoks lihtsat tulude kasvatamise mehhanismi - Eestisse tegevust laiendavatele ettevõtetele saab pakkuda koostööd alates kinnisvaraga seonduvatest teenustest kuni terviklike tarneahelate juhtimisteenusteni. Lisaks kinnisvarale on ju iga tootmisettevõte sõltuv logistikast. Pauli väitel hakkaks tööstustele mõeldud tooraine Eestisse sisenema nii idast, läänest, põhjast kui ka lõunast. Valmistoodang liiguks aga valdavalt Põhjamaadesse ja Euroopa turgudele. Samuti Ameerikasse ja Aasiasse.
Logistikud ootavad rasketööstust. Logistikaklastri huviorbiidis on eelkõige tööstusettevõtted, kes tegutsevad suure tonnaaži ja gabariitidega tegevusvaldkondades, mis vajavad sadamate lähedust, raudteeharusid väljaarendatud tööstusaladel ja -parkides. Sellisele profiilile vastavad ettevõtted toovad endaga kaasa arvestatavad tooraine ja valmistoodangu ladustamise- ning transpordimahud. Samas lisab Paul, et sõltumata tootmisüksuse lõplikust otsusest paiknemise kohta Eestis (kas logistikaklastri partneri kinnisvaral või mujal), avanevad klastri liikmetele nagunii uued võimalused veo- ja ladustamismahtude teenindamisel. Näitena toob ta aasta tagasi Eestisse laienenud elektroonikatehase, mis juba üksinda vajas 20 000 m2 laopindu. Kui mahtude kasv on piisavalt suur, loob see omakorda võimaluse klastripartneritele täiendavate töökohtade loomiseks.
Töökoht tööstuses annab veel kaheksa lisatöökohta. EASi välisesindaja Helsingis Valdar Liive lisab, et ilmselt tuleb lähiaastatel Eestisse kümneid uusi investoreid ning annab edasi soomlastelt kuuldud teadmise, et arvutuste kohaselt loob üks uus töökoht tööstuses kuni kaheksa seotud töökohta allhanke- ja teenindussfääris.
Paul kinnitab, et kõigi nende arvutuste juures oleks kohatu hakata mõtlema tööjõuprobleemist. Tema väitel ületab Eesti tegelik töötute arv praegu 100 000 tööealise inimese piiri. Erinevalt kõrgtehnoloogiavaldkondadest on aga mitmete logistikateenuste ning ka tootmise puhul võimalik suhteliselt lühikese ajaga teha inimeste ümberõpe ja kvalifitseerida neid tööks transpordis, ladustamisel ja tootmises.
Lisaks tööjõuprobleemile peaks see vältima ka olukorda, et nõudlus logistikateenuste järele kasvab niivõrd, et ressursi puudusel ei suudeta nõudlust enam teenindada ja hinnad seetõttu meie logistikateenuste turul kiiresti tõusma hakkavad. "Meie tööjõu hinnatase jääb konkurentsivõimelistesse piiridesse, kuniks tööpuudus alaneb võrreldes praegusega vähemalt kolm korda," kinnitab Paul. Tema väitel puuduvad praegu takistused Soome tööstusettevõtete Eestisse laienemiseks. "Pigem pole vajadus seda teha olnud kunagi varem niivõrd suur ja Eesti pakutavad tingimused niivõrd ahvatlevad kui praegu," leiab ta.
Buumi aeg on jätnud Eestile kalli riigi maine. Kuid eelarvamus Eesti hinnatasemest võibki olla see, mis Soome tööstuste invasiooni Eestisse on tagasi hoidnud. Margus Pauts üritab müüa pindu Trigon Capitalile kuuluvates tööstusparkides Tallinnas ja Pärnus. Selle käigus on ta viimase aasta jooksul rääkinud ligikaudu 150 Soome tööstusettevõttega.
"Ega teil seal enam nii väga odav ei olegi," toob Pauts Soome ettevõtete peamise arusaama Eestisse laienemise kohta. See väide võib Pautsi ütlusel olla tõsi, kui väitja on käinud turistina Raekoja platsil õlut joomas. Samuti võis see paar aastat tagasi buumi ajal kehtida ka tööjõukulude kohta. Kuid see aeg ei tule tema sõnul enam niipea tagasi. Kinnituseks toob ta rahandusministeeriumi prognoosid, mis ütlevad, et järgneva 3-4 aasta jooksul ületab tootlikkuse kasv Eestis palgakasvu.
Pauts leiab, et see on reaalne, kui töötuse tase püsib Eestis 10% juures. Praegu on siin 3-5 korda odavam tööjõud, kuid see info ei ole Soome ja Rootsi pärale jõudnud, ütleb Pauts.
Seda infot hakatakse põhjanaabriteni viima mai esimestel päevadel, kui logistikaklastri kutsel saabub Eestisse 25 siia laienemisest huvitatud Soome tööstusettevõtte esindajat. Nendega minnakse Paldiski, Muuga, Sillamäe ja Kunda sadamatesse ja nende ümbruses asuvatesse tööstusparkidesse. Vahepeal põigatakse sisse juba Eestis tegutsevasse Soome ettevõttesse, kus juhid räägivad, miks neil on Eestis hea.
Hetkel kuum
Eestisse rajatakse tootmised Euroopa turu jaoks
-Iga viies Soome tootmisettevõte on kaalunud tootmise üleviimist Hiinasse, Poolasse või Eestisse.
-Hiinaga ei ole Eestil mõtet võistelda. Kui ettevõttel ei ole oluline turu lähedus, vaid oluline on toota massiliselt ning odavalt, siis ongi tal õigem minna Hiinasse. Eestil on eelis, kui on vaja olla turgudele lähedal ja kogused ei ole väga suured, mistõttu ei tasu investeering Hiinasse ära. Poolaga võrreldes eelistavad soomlased meid kultuurilise läheduse tõttu. - Venemaa turgu ihkavad ettevõtted oma tootmist Eestisse ei too. Nad pigem võtavad sealse ärikeskkonna riskid ja teevad tootmise otse Venemaale. Eestisse tuuakse tootmine, et valmistada siin odavalt tooteid Euroopa turu jaoks. -Huvi Eestisse tootmist tuua on üles näidanud peamiselt metalli, puidu ja elektroonikatööstuse ettevõtted.Allikas: Margus Pauts
Müük * Logistiklastri 17 argumenti Soome tööstustele tootmise toomiseks Eestisse 2011. aastast on Eesti investeerimiskeskkond kindlam kui kunagi varem
* Lisaks EU, Schengeni ja NATO liikmelisusele kuulub Eesti nüüd ka OECD-sse * Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis käibel euro * Eesti on korruptsioonivaba * Rahvusvahelise kaubanduse lihtsuse poolest on Eesti maailma 181 riigi seas kolmandal kohal (vahetult Soome ees) * Enim välisfirmasid on Eestisse asutatud Soome ettevõtjate poolt * Firma asutamine toimub Eestis kahe tunniga ja seda saab teha elektroonselt, Soome ID-kaarti kasutades * Kogu asjaajamine ja suhtlemine riigiametitega on elektrooniline * 0%-line ettevõtte tulumaks võimaldab Eestis kogu kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja selle kaudu kiiresti kasvada * Eestis ei ole 20 aasta jooksul toimunud ühtegi streiki, mis oleks ettevõtete tegevust häirinud * Eesti sadamates, vabatsoonides ja tööstusparkides on sadu hektareid juba väljaarendatud infrastruktuuriga tootmis- ja ärimaid, koheseks tegevuse alustamiseks * Eesti sadamad on Läänemere sügavaimad ning aastaringselt navigeeritavad, Eesti raudtee kuulub 1520mm võrgustikku maismaaühendused kogu Euroopaga on head * Eestisse on juba oma tootmisüksused rajanud paljud Soome tööstusettevõtete Rootsi kliendid, Eestis on nende omavaheline suhtlemine sageli viljakam * Eestis on hästi välja arenenud kõrgetasemeliste allhankijate võrgustik * Eesti kuulumine NATO-sse avab Eestis tegutsevatele kaistetööstuse ettevõtetele Soomega võrreldes paremad võimalused NATO hangetel osalemiseks * Kinnisvarahinnad on praegu soodsad * Tootmis- ja äritegevuse kogukulud on Eestis optimaalsed, kvaliteet, tarnekindlus, tarnekiirus ja paindlikkus kõrgedAllikas: Eesti Logistikaklaster
Seotud lood
Eestisse tootmise laiendamisest huvitatud Soome tööstureid vastuvõtvad kohalikud ettevõtjad veel laskmata karunahka ei jaga ning ei pea seetõttu arvestust, mitu Soome tööstusettevõtet nad järgneva kahe aasta jooksul oma klientideks saavad.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
2
3
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
5
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele