Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome tööstuste tulekuga veel ei arvestata
Eestisse tootmise laiendamisest huvitatud Soome tööstureid vastuvõtvad kohalikud ettevõtjad veel laskmata karunahka ei jaga ning ei pea seetõttu arvestust, mitu Soome tööstusettevõtet nad järgneva kahe aasta jooksul oma klientideks saavad.
Vähegi konkreetsem nägemus on Kunda sadamal. Sadama direktor Aleksander Nikolajev ütleb, et nende visioon Soome tööstusettevõtetega on seotud 1-2 töötleva tööstuse investeeringuga. Kuid ta lisab, et need investeeringud on mõnevõrra pikema perspektiiviga. 2012. aasta lõpuks peaksid alles selguma koostöövõimalused logistika vallas, ehk liinilaevandus, uued terminalid ja laohooned kaupade käitlemiseks.
Sillamäe sadamal ei ole visiooni, mitut logistiklastri kümnest Eestisse meelitatavast Soome tööstusettevõttest 2012. aasta lõpuks enda territooriumil loodetakse näha. Sadama turundusjuhi Andrei Birov üleb lihtsalt, et sadama territooriumile on teretulnud kõik ettevõtted, kelle tegevus on seotud suurte koguste kaupade veoga läbi sadama. Samuti saavad sadamateenuseid kasutada üldistel alustel ka kõik ettevõtted. Sillamäe sadama eelised teiste piirkondade ees on aga Birovil hästi paigas. Sadam asub vaid 25 kilomeetri kaugusel Euroopa Liidu Venemaa piirist. Sillamäe sadamani on kõige odavam raudteetariif Venemaalt Euroopa Liidu sadamani. Sadamas asub esimese kategooria vabatsoon, maad on 650 hektarit, on oma raudtee ja raudteejaam, omad vedurid ning energiakindlus oma soojuselektrijaama näol. Külje all asub Sillamäe linn 17 000 elaniku ja spetsialistide valikuga. Tulevikus avatav Sillamäe-Soome-Venemaa praamiühendus pakub ettevõtjatele häid logistikavõimalusi, mis Birovi ütlusel tekitab Eesti-Soome-Venemaa Euroopa osa kasvukolmnurga.
Tulevikuplaane ei ole avaldada ka soomlasi võõrustaval riigiressursside keskusel.
Seotud lood
Eesti logistikataristu töötab kaugel piirkoormusest - raudteel võiks vedada aastas rohkem 20 miljonit tonni kaupu, Tallinna Lennujaamal on 100 000 tonni vaba kaubamahtu jne. Logistikaklaster võttis eesmärgiks osa vabadest mahtudest soomlastele müüa.
Auto soetamisel või liisimisel on lihtne takerduda ühte numbrisse – ostuhinda. Ent tegelik kulu ei piirdu kaugeltki sellega, mida näed esmasel arvel. Kütus, hooldused, kindlustus, rehvid, väärtuse langus, maksud ja järelturu atraktiivsus loovad kogumõju, mis avaldab ettevõtte rahavoole märkimisväärset mõju. Just seetõttu on oluline hinnata sõiduki omamise kogukulu ehk „Full Cost of Ownership“ (FCO)– tervikpilti, mis kajastab kogu elutsükli kulusid.
Enimloetud
1
Seitsme kuuga on välja antud alla veerandi kogusummast, mistõttu toetust pikendati taas ja laiendati ka taotlejate ringi
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Seitsme kuuga on välja antud alla veerandi kogusummast, mistõttu toetust pikendati taas ja laiendati ka taotlejate ringi
Konkurendid kahtlevad, kas riigil on üldse vaja sellist hanget teha
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele