Muugal käivitub kahe miljardi kroonine konteinerterminali arendus

„Senise kaubavahetuse probleemide peamiseks põhjuseks on korraliku, läbimõeldud ja hästi organiseeritud logistilise ahela ning selge tööskeemi puudumine - kui aga on olemas konkreetsed kokkulepped kaubasaatja, operaatori, Venemaa ja Eesti Raudtee ning Tallinna Sadama vahel, kui kõik ketilülid ladusalt tegutsevad ning marsruudid on paika pandud, tähtaegu ja muid tingimusi täidetakse, siis on loodud ka kõik eeldused projekti  edukaks teostumiseks,“ tähendas Falin.

ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul edendab projekt transiiti, toob konkurentsi konteinervaldkonda ning suurendab Tallinna Sadama konkurentsivõimet. „Rahvusvaheline logistikaäri liigub üha rohkem puhta ja mobiilse konteinerveo suunas ning meil oli viimane aeg Läänemere suurima sadamana selles valdkonnas oma positsiooni kindlustada,“ sõnas Kaljurand. 

„Rail Garandi kontseptsioon on tõeliselt uudne - kui siiani on kaupa täis konteinerid liikunud läänest itta, siis nende äriplaan on vastupidine - pakkuda ida-lääne suunalist vedu. Eesti saab sellega juurde veovahendid ning muutub eksportijate jaoks atraktiivseks. Lihtsalt öeldes – Eestis tootjale tekib veovõimalusi juurde ja kauba viimine maailma muutub odavamaks“, ütles Kaljurand.

„Lisaks - kuna konteinerite veol hakatakse kasutama peamiselt raudteed, siis on ka mõju keskkonnale võrreldes autotranspordiga väiksem,“ lausus Kaljurand.

 ASi Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul tõotab Tallinna Sadama ja Rail Garandi sõlmitav leping Eesti Raudtee jaoks uusi kaubaveomahte ning naftasaaduste osakaalu vähendamist veoste struktuuris, mis on igati positiivne.

„Tallinna Sadama ja Rail Garandi koostöö suurendab Eesti Raudtee vedudes jõudsalt arenevat konteinervedude mahtu veelgi ning võimaldab efektiivsemalt töötada, sest senise ühe veosuuna asemel läänest itta hakkavad kaubad liikuma mõlemas suunas,“ märkis Simmermann.

2010.aastal suurenesid Eesti Raudtee konteinerkaupade veomahud 40%, selle aasta esimese kolme kuuga juba 62 %, kusjuures eelmisel kuul vedas Eesti Raudtee rekordilised 3101 TEUd.

Konteinerterminali arendusprojekt hõlmas kokku 71 hektari suurust maa-ala Muuga sadamas, millest 27 hektarit valmistati konteinerterminali ja 44 hektarit tagala-alaks. Projekti raames rajati 378m pikkune kai ning pikendati üht olemasolevat kaid saja meetri võrra. Lisaks ehitatakse sadama idaosa jaoks vajalik infrastruktuur ühendusteede ja kommunikatsioonide näol.