Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriraudtee reiside arv vähenes pea kümnendiku
Elektriraudtee AS rongidega sõideti 2011. aasta I kvartalis ligi 667 tuhandel korral. Võrreldes 2010. aasta sama perioodiga langes reiside arv 9%.
2011. aasta I kvartali piletitulu oli 0,52 miljonit eurot. 2010. aasta sama perioodiga võrreldes on müügitulu jäänud samaks.
„Reiside vähenemise taga näeme me muutunud olukorda meie ooteplatvormidel – kui eelmise aasta I kvartalis oli meie reisijatele tagatud mugav sisenemine rongi, siis tänavu on enamus Elektriraudtee ooteplatvorme madalaks ehitatud, raskendades nõnda sissepääsu rongidesse,“ selgitas Elektriraudtee avalike suhete juht Norbert Kaareste. „Samas on ooteplatvormide ümberehitamine hädavajalik, kuna meie soetatav uus madalapõhjaline rongipark hakkab saabuma juba järgmisel aastal,“ täpsustas Kaareste.
Käesoleva aasta I kvartalis avas Elektriraudteele oma uue kodulehe. „Avatud koduleht on oluliselt parandatud reisijate võimalusi olla kursis elektrirongide sõiduplaaniga,“ sõnas Kaareste. Tema sõnul saab reisija uue kodulehe kaudu tellida näiteks hilinemisteateid oma mobiilile ning vaadata kõiki muudetud sõiduplaane läbi ühe otsingukeskkonna.
Lisaks allkirjastas Elektriraudtee ka uute reisirongide eskiisprojekti Šveitsi rongitootja Stadler Bussnang AG-ga. Eskiisprojekt allkirjastati Elektriraudtee AS uute reisirongide hanke raames, mille kohaselt tarnitakse Eestisse aastatel 2012 kuni 2014 kokku 18 elektrirongi ning 20 diiselrongi. Elektrirongide soetamist finantseerib 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Elektriraudtee AS teenindab reisijaid Tallinn-Aegviidu, Tallinn-Keila, Tallinn-Riisipere, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Klooga-rand ja Tallinn-Pääsküla elektrirongiliinidel. Elektriraudtee AS on 100% riigi omanduses olev ettevõte.
Seotud lood
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Konverentsid
Hetkel kuum
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele