Algselt tänaseks planeeritud autoettevõtete liidu protestiväljaastumine lükkub tõenäoliselt kolmapäevale.
Kui luba saadakse, rivistatakse 2. märtsil Tartus, Pärnus, Kundas ja Imaveres teele kuni 40 veoautost koosnevad liiklemist takistavad kolonnid, et nii autofirmade nõudmised veokite massipiirangu leevendamiseks avalikkuseni viia.
Maanteeameti hinnangul ei kannata meie maanteed raskemaid veokeid välja, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Oleme koos metsatööstuse liiduga palunud kolmel ülikoolil teha uuring, kas meie teed ja sillad võimaldavad sõita 60-tonniste veokitega ja uuring on andnud positiivse tulemuse. Majandusministeerium lükkab aga pidevalt edasi küsimuse lahendusi," rääkis Autoettevõtete Liidu direktori Villem Tori. Uuringu tulemusel selgus, et täismassipiirangu muutmine 44 tonnilt 60-le annab kokkuhoidu üle 10 miljoni euro aastas.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein lubatud täismassipiirangu tõstmist ei poolda, sest osadel sildadel ja teedel pole tagatud vedajate nõutud kandevõime.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autoettevõtete liit korraldab eeloleva esmaspäeva keskpäeval neljas Eesti maanteeristis protestiväljaastumise, milles nõutakse, et maanteedele lubataks senisest raskemaid veokeid.
Homme blokeerivad keskpäeval kaheks tunniks neljas maakonnas liikluse metsaveokid. Protestiga nõuavad metsavedajad veokeile seatud massipiirangute leevendamist.
2008. aasta suvest üritavad metsatöösturid ja autoettevõtjad valitsust veenda, et veokite praegune, kuni 44tonnine raskuspiirang vajaks suurendamist 60 tonnini, sest raskemad masinad ei lõhu teid, küll aga aitavad tõhustada vedusid.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.